jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi valitsejad otsima lepitusi üksikute viikingipealikutega, läänistades neile maid. Selle tulemusena tekkis Normandia hertsogkond. Lõpuks, kui oldi ka vallutatud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Viikingite retked, millel rööviti kokku suuri rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid ka asustamata maadele
küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka). Mõisa keskosa haris nüüd Friedrich von Rosen koos oma abikaasa Hedwigiga (sünd. Normann) kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Kaks vendadest Normannidest langesid Vabadussõjas või surid haavatutena ja haigetena veidi aega pärast sõda. Koju tuli ainult kolmas vend, Vabadusristi kavaler, hilisem kolonel Johannes Normann. Normannide ja Tikka maad kasutas Friedrich von Rosen koos endale kuuluva mõisaosaga ja see oli temale väga tähtis. Normanni perekond haris Saare mõisat Vene okupatsiooni kehtestamiseni 1939.-40. aastal. Friedrich von Rosenil olid põllumajandustegevuse kõrval head kontaktid Pürksi küla rootsi põllumajanduskooliga
Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku
5.-6. sajandil. tõid saarele tunginud germaani hõimud endaga kaasa oma tavaõiguse. See tõrjus kõrvale keltidest põlisasukate tavaõiguse. Germaanlaste tavaõigus pandi kirja mitte ladina, vaid vanainglise keeles. Seega ei erinenud selle perioodi inglise õigus mandri-euroopa õigusest, kuna ta kujutas endast samamoodi partikulaarset tavaõigust. 5 11. sajandil toimus aga Inglismaa ajaloos õiguse kujunemise seisukohast otsustava tähendusega murrang. Normannidest vallutajad asusid looma tugeva keskvõimuga Inglise riiki. 13.sajandiks tõrjub kuninglik kohtumõistmine teised kaks otsustavalt kõrvale. Jutt on sellest, et Court of the Exchequer (maksuvaidluste lahendamise kohtuinstants) võttis kuninga nimel oma jurisdiktsiooni alla terve riigi. Teiseks, Court of the Exchequeri kõrvale tekkis teinegi keskne kohtuorgan, Court of King's Bench, mille pädevuses olid kogu riigi poliitilised ja kriminaalasjad
saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine Britanniasse, (anglid, saksid, jüüdid), roomlastest vabanenud keldid osutavad visa vastupanu. 7. saj pkr on keldid surutud äärealadele. Kuningas Arthur võitleb germaani hõimudega, võidab mitu lahingut. Suurbritannias hakkavad kujunema anglosakside riigid: Wessex, Sussex, Essex, Kent. Normannid nõuavad peale anglosakside kuninga surma trooni, sest William Vallutaja I on tema sugulane. Selleks ajaks olid normannidest saanud prantslased. 1066 toimubki Hastingi lahing, milles anglosaksid saavad lüüa ja William Vallutaja saab Britannia troonile. Hakatakse peale suruma prantsuse keelt ja kombeid, kuid lihtrahvale need mõju ei avalda. 6. Islami usu teke ja levik (§10): araablaste usund enne Muhamedi, islami usu kujunemine, islami usu põhireeglid, islami levik (sh Euroopasse), (miks mõisted islami kultuur ja araabia kultuur on sünonüümid), kultuuripärand. al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd"
Tuntuim sellekohane näide on arvukas Maydellide perekond. Eestipäraseid perekonnanimesid oli kohaliku aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes prantsuskeelsetest normannidest, kes pikapeale oma alamate keelele üle läksid. Meil seda kahjuks ei juhtunud. Ometi on baltisakslased osa Eesti ajaloost. Vasalle oli kõige rohkem Taani valdustes. Ordualadel läänistati maid vaid erandjuhtudel, sest kutseliste sõdurite organisatsioonina sõjaliselt tugev ordu ei vajanud läänimeeste sõjateenistust. Seetõttu oli eestlaste olukord ordualadel mõnevõrra parem. Juba 13. sajandi lõpuks hakkasid kujunema vasallkonnad ehk rüütelkonnad - vasallide
Danegeldist. Võttis vastu ristiusu. 1018 sai ta ka Taani trooni. Hakkas jagama välja feodaalvaldusi. Sõdis Rootsi ja Norraga. 1028 vallutas Norra ja lõpetas oma Põhjamaade impeeriumi moodustamise. Danegeld-ristiusk-Taanitroon-feodaalvaldused-impeeriumRootsiNorra Edward Usutunnistaja (elas 1002-1066, valitses 1042-1066)Aethelredi poeg, elas Normandias pagenduses. 1041 kutsus Inglise kuningas Hardekanut ta Inglismaale ja pärandas talle trooni. Valitses normannidest kaaskonna abil. Sattus vastuollu anglosakse toetava mõjuka Wessexi krahvi Godwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Aethelredi poeg-Normandiast-normannikaaskond-vs. Wessex-WestminsterAbbey-pühak Inglismaa vallutamine Normandia poolt 1066. 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia
annaabi.ee 
