paljudel juhtudel soised seisva vee järvikud, mangroovisood jn) Deltasetteid iseloomustab spetsiifiline vertikaalne ehitus, mille alusel jagunevad setted kolme üksusesse: (a)delta põhjasetted (bottomset beds) - põjasetted on horisontaalkihilised peened kuni ülipeeneteralised aleuriidi ja savi setted, mis moodustavad delta distaalses osas st välimisel serval. Need on kõige suspendeerunud peenemad osakesed, millede koaguleerumine ja settimine nõuab hüdrodünaamilisemalt vaiksemaid ja (normaalsoolsusega) tingimusi (b)nõlvasetted (foreset beds) - kallak-põimjaskihiline liivad ja jäme aleuriidi setted, mis moodustuvad subakvaalse delta basseini poolsel nõlval. Nõlvasetted moodustavad põhilise osa delta settekehast. (c)pinnasetted (topset beds) - õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia
purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes. Koos lasuvate alamkambriumi setenditega moodustab vendi liivakivide ja aleuroliitide kompleks nn. kambriumivendi põhjaveekompleksi. Kambriumi ajastu Pikem maismaa periood (570480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on PõhjaEesti klindi jalamil, moodustades 150m paksuse lasundi. Vara Kambriumi keskel kuhjusid normaalsoolsusega selfimeres laial alal savid, mille tulemusega tekkis kuulus Lontava sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka AlamKambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi ja liivakivikihid, mis tekkisid
kantud. Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha. Vendi ajastule järgnes pikem maismaa periood (570 - 480 milj. a. t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimeid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem, normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eesti klindi jalamil, moodustades 150 m paksuse lasundi (kõige paksem Saaremaal). Vara-Kambriumi keskel umbes 545-520 miljonit aastat tagasi kuhjusid platvormil levinud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid. Selle tulemusel tekkis kuulus Lontova sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka Alam-
) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks. Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali. KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud setted kanti ära. Hiljem meri laieneb ja katab juba peaaegu tervet Eestit. Setete paksus kasvab edela suunas. Setendeid Eestis igal pool - liiv ja aleuroliit. Leitud ka elu kõhtjalgseid, peajalgseid, pehmekehalistele lisanduvad skelettidega organismid. TÄHTSUS - Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris telliste ja drenaaztorude. Savi kasutatakse Kundas tsemendi toorainena.
normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri 4-12) või soolasemad (Punane meri 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4). Soolsusest sõltub suuresti veekogu elustiku liigirikkus, ning see on suurim normaalsoolsusega vees, üsna suur magevees ja madalaim magestunud (riim-)vees. 39. Amorfsed ja kristalsed ained. Kristallvõre. Amorfsed ained Ülemineku vorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Kreeka keeles amorfos-vormitu. -ühendid millel puudub korrapäraline 3-mõõtlemine struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju. -Amorfsete ainete omadused on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. -amorfsetel ainetel puudub kristallvõre praktiliselt ei voola ja seetõttu omavad kindlat kuju.
annaabi.ee 
