vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame kehale jõu mille mõjusirge läbib punkti ja moodustab selles punktis pinna normaaliga nurga. Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks.
vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame kehale jõu mille mõjusirge läbib punkti ja moodustab selles punktis pinna normaaliga nurga. Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks.
Plokile 2 rakendatud moment M teeb tööd pöördenurgal 2 , kusjuures valemi (9.7a) alusel W = M 2 (10.9a) M Ploki 2 tsentrisse rakendatud jõud X 2 , Y2 ja P2 tööd ei tee, kuna nende jõudude rakenduspunkt absoluutselt ei liigu. Kehale 1 on rakendatud raskusjõud P1 , aluspinna normaalreaktsioon N 1 ja libisemishõõrdejõud H 1 . Nendest tööd ei tee raskusjõud P1 ja aluspinna normaalreaktsioon N 1 , sest nende jõudude rakenduspunkti siire on vastavate jõududega risti, ning valemist (9.3) tulenevalt on W = 0 , kui = 90°. Tööd teeb ainult hõõrdejõud H 1 ning valemi (9.5a) alusel
Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale. · Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud paigalseisu puhul on vahemikus 0 Fh µN 4 · Millega võrdub veeretakistusmoment? Normaalreaktsioonil võrdub veeretakistusmoment normaalreaktsiooni N ja r korrutisega. (r näitab, palju normaalreaktsioon tsentrist nihutatud on. · Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Vahemikus nullist kuni maksimaalse veeretakistusmomendini. · Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks? Jäiga keha raskuskesemeks nimetatakse selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant mis tahes keha asendi puhul ruumis. · Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese? Tema mediaanide lõikepunktis.
H1 P Joonis 4.3 Millised jõud siin mõjuvad? Kõigepealt tegelikult mõjuvad jõud: raskusjõud P otse alla, aluspinna normaalreaktsioon N1 otse üles (risti pinnaga), nööri tõmme F1 ja libisemishõõrdejõud H 1 (liikumisele vastassuunas). Mis tuleb nüüd juurde panna d'Alembert'i printsiibi kohaselt? Kuna keha 1 liigub translatoorselt, siis tuleb talle rakendada ainult inertsjõu 1 , mis tuleb joonistada vastupidiselt kiirendusega a1 ja mille moodul on
Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. 79. Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N 80. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? Libisemishõõrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter. 81. Mis on paralleeljõudude tsenter? Punkti C, mida läbib paralleeljõudude süsteemi resultandi mõjusirge nende jõudude mistahes pöörete
Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. 79. Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N 80. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? Libisemishõõrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter. 81. Mis on paralleeljõudude tsenter? Punkti C, mida läbib paralleeljõudude süsteemi resultandi mõjusirge nende jõudude mistahes pöörete
3. Hõõrdejõud sõltub kehade materjalist, hõõrdumispindadest ning määrde olemasolust ja selle tüübist Teisest seadusest järeldub, et hõõrdejõud on võrdeline R normaalreaktsiooni N ja hõõrdeteguri f korrutisega Fh f N F Normaalreaktsioon N ja hõõrdejõud Fh annavad resultandi Fh R N Fh G Resultantjõud R moodustab tugipinna normaaljoonega nurga , mida nimetatakse hõõrdenurgaks Fh N tan f tan
annaabi.ee 
