kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutakse kokku). Paindepinge tähendab seda, et vardale mõjub
7. Lõikejõu ja paindemomendi vahelised sõltuvused. Põikjõu tuletis varda pikkuse järgi võrdub vastasmärgiga võetud jaotatud koormuse intensiivsusega ning paindemomendi tuletis varda pikkuse järgi võrdub põikjõuga. 8. Pingeseisundid. Pingeks nim. Lõikepinna vaadeldavas punktis elementaarpinnale mõjuva sisejõu ja selle elementaarpinna pindala suhet. Pinge normaalkomponenti nim normaalpingeks ja lõikepinnal asetsevate telgede sihilist komponenti tangentsiaalpingeks. 9. Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus. Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem. taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged
E=T+U E=const dT+dU=0 U=mgh dT=-dU h=gt²/2 Kiirus Maa pinnal T=-U mV²/2=mgh V=2gh V-keha kiirus Maa pinnal langemise hetkel h-langemise kõrgus g-raskuskiirendus 1.4.Jäiga keha deformatsioonid 1.4.1.Normaalpinge ja elastsusmoodul Olgu tegemist varda elastse deformatsiooniga.varda algpikkus on 1 ja tõmbedeformatsioon l.Varda pikkuse suhteline muut l/l=. Kokkuleppimiselt tõmbe puhul >0, l/l>0 Surve puhul <0, l/l<0vardas,tekkinud pinna Normaalpingeks nimetatakse deformeerunud kehas,näiteks vardas,tekkinud pinna normaali suunalist jõudu ühikulise ristlõike pindala kohta.Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses konstantsed,jaotub ka pinge varda ulatuses ühtlaselt. Normaalpinge =f/S Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E=/=fl/Sl Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge järgi paskal,Pa.
E=T+U E=const dT+dU=0 U=mgh dT=dU h=gt²/2 Kiirus Maa pinnal T=U mV²/2=mgh V=2gh Vkeha kiirus Maa pinnal langemise hetkel hlangemise kõrgus graskuskiirendus 1.4.Jäiga keha deformatsioonid 1.4.1.Normaalpinge ja elastsusmoodul Olgu tegemist varda elastse deformatsiooniga.varda algpikkus on 1 ja tõmbedeformatsioon l.Varda pikkuse suhteline muut l/l= . Kokkuleppimiselt tõmbe puhul >0, l/l>0 Surve puhul vardas,tekkinud pinna Normaalpingeks nimetatakse deformeerunud kehas,näiteks vardas,tekkinud pinna normaali suunalist jõudu ühikulise ristlõike pindala kohta.Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses konstantsed,jaotub ka pinge varda ulatuses ühtlaselt. Normaalpinge =f/S Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / =fl/Sl Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge järgi paskal,Pa.
hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Normaalpingeks nim. Deformeerunud kehas, näiteks vardas tekkinud pinget, mis on võrdne pinna normaali sihilse deformeeriva jõuga ühikulise ristlõike pindala kohta. Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses konstantsed kõigis suundades, on tegemist isotroopse materjaliga ja pinge jaotub varda ulatuses ühtlaselt. Normaalpinge = f/S Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral
varda algpikkus on 1 ja üldise energia jäävuse seaduse,mis tundus tõmbedeformatsioon l.Varda pikkuse tema kaasaegsetele pöörase ideena. suhteline muut l/l=. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd Kokkuleppimiselt tõmbe puhul >0, l/l>0 E=T+U E=const Surve puhul <0, l/l<0 vardas,tekkinud pinna dT+dU=0 U=mgh Normaalpingeks nimetatakse deformeerunud dT=-dU h=gt²/2 kehas,näiteks vardas,tekkinud pinna normaali suunalist jõudu ühikulise ristlõike Kiirus Maa pinnal pindala kohta.Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses T=-U konstantsed,jaotub ka pinge varda ulatuses
annaabi.ee 
