läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all .
läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14). Gaasileeki, milles on hapniku suur ülehulk, nimetatakse oksüdeerivaks leegiks, sel juhul on põletisse antava hapniku maht atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem (vt joonis 15). Niisugust leeki kasutatakse messingi keevitamisel või vase ja valuterase kõvajootmisel. Joonis 16. Taandav leek [3:3-9] Gaasileegi segu, mis on rikastatud atsetüleeniga, nimetatakse taandavaks leegiks (vt joonis 16),
reguleeritud kõige madalamaks. Pehme leek on tundlik tagasilöökidele ja paukumisele. Keevitusleegi tüübid Normaalleek Normaalleek ehk neutraalne leek saadakse kui põletisse suunatakse ühe mahu hapniku kohta 1,1 – 1,3 osa atsetüleeni. Hapnikku suunatakse põletisse natuke rohkem seepärast, et hapnik sisalsab lisandeid ning väike osa hapnikku kulub vesiniku põletamiseks. Normaalleegi puhul on kõik kolm tsooni selgelt eristatavad. Normaalleeki iseloomustab vaba hapniku ja süsiniku puudumine taandavas töötsoonis. Oksüdeeriv leek Oksüdeeriv leek tekib hapniku ülehulga puhul, kui põletisse antava hapniku mah on atsetüleeni mahust 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatumaks, lüheneb tunduvalt ning selle piirjooned muutuvad ähmaseks. Samuti lühenevad leegi töötsoon ja loit. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse, põlev mühinaga, mille tugevuse läbi
gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. (joonis 1) Oksüdeerivat leeki kasutatakse vase ja valuterase kõvajootmisel või messingi keevitamisel. See on niisugune gaasileek, milles on põletisse antava hapniku maht 1,3 korda suurem atsetüleeni mahust.(joonis 2) Gaasileegi segu, milles on aga atsetüleeni ülekaal, nimetatakse taandavaks leegiks. Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3)
gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14). Gaasileeki, milles on hapniku suur ülehulk, nimetatakse oksüdeerivaks leegiks, sel juhul on põletisse antava hapniku maht atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem (vt joonis 15). Niisugust leeki kasutatakse messingi keevitamisel või vase ja valuterase kõvajootmisel. Joonis 16. Taandav leek [3:3-9] Gaasileegi segu, mis on rikastatud atsetüleeniga, nimetatakse taandavaks leegiks (vt
Seejärel toimub atsetüleeni põlemise esimene staadium, kus kasutatakse segus olevat hapnikku: 2C+H2+O2 = 2CO+H2 Põlemise teine staadium toimub õhuhapniku arvel: 2CO+H2+1,5O2 = 2CO+H2O Olenevalt hapniku ja atsetüleeni omavahelisest suhtest saadakse kolm peamist keevitusleegi liiki: normaalne, oksüdeeriv ja taandav leek. Normaalne e. neutraalne leek saadakse 1...1 vahekorras, kuid praktikas antakse hapnikku veidi rohkem 1,1...1,3 atsetüleeni mahtu. Normaalleeki iseloomustab vaba hapniku ja süsiniku puudumine taandavas tsoonis. Hapnikku antakse põletisse veidi rohkem seetõttu, et ta pole päris puhas, samuti kulub väike osa hapnikku vesiniku põlemiseks. Normaalleegis on kõik kolm tsooni hästi selgesti nähtavad. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silinderjas, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma väliskiht koosneb hõõguvatest süsinikuosakestest, mis seal põlevad. Tuuma suurus
annaabi.ee 
