Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus kaubad). Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad olla näiteks odavamad vorsti ja juustusordid, aga ka näiteks bussisõit kui
4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind 2) tootmis- ja müügikulud 3) hinnangud tuleviku suhtes 8. Normaal-, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste. Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb (alaneb); üks asendab teis, nt pesupulber → pesugeel; kohv → tee. Täiendkaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind alaneb (tõuseb); kaks taupa, mis täiendavad üksteist, kui ühe hind on kõrge, siis võidakse teise kauba müük lõpetada. Nt auto → bensiin. Inferioorne kaup – on kaup, mille nõudlus väheneb (suureneb), kui tarbija sissetulek
nõudmist kui tarbija soovi midagi osta ja ka tarbijamaksu võimet antud kauba suhtes. Nõudmine esindab seega tarbija käitumist. Mida kõrgem on kauba hind, seda vähem kaupa on ostjal võimalik saada. Mis kujundab nõudmine kaubale peale hinna? Tooks peamised tegurid: 1) tarbijate arv 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud e sissetuleku tase 4) tuleviku ootused 5) teiste kaupade hinnad Vastavalt nõudluse muutusele olenevalt sissetulekust jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) vähemväärtuslikeks kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek suureneb. Normaalkaubad võib omakorda jagada: a) esmatarbekaubad b) luksuskaubad Pakkumine Pakkumise all mõeldakse sellist kaupade kogust, mida pakkuja soovib ja on ka võimeline turule viima antud ajahetke juures antud hinnaga. Sellest tulenevalt on pakutava koguse ja hinna sõltuvus vastupidine nõudluse struktuurile
muutuv, seda isegi lühiperioodil. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et antud ressursse kasutataks just selles firmas ( harus). Mikroökonoomikas peetakse normaalkasumit tootmiskulu osaks. Normaalkaup on kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Normatiivne majandusteadus on majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitikad ja - situatsioonid väärt on. 37 Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta.
kasv ka seda, et tarbijatel on võimalus sama kaubakoguse eest maksta kõrgemat hinda. Nõudluse kasvu sissetuleku tõusu tagajärjel saab graafiliselt väljendada nõudluskõvera nihkega paremale. Vastupidine efekt kaasneb sissetulekute vähenemisega, kus nõutav kogus väheneb iga hinnataseme korral ja graafiliselt väljendatuna nõudluskõver nihkub vasakule. Vastavalt sellele, kuidas teatud kauba nõudlus muutub inimeste sissetuleku muutudes, jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) väheväärtuslikeks (inferioorseteks) kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab. Sellesse kategooriasse kuulub enamik kaupu. Normaalkaupu võib omakorda jagada esmatarbekaupadeks ja luksuskaupadeks. Sissetuleku kasvu ja nõutava koguse suurenemise vaheline sõltuvus ongi kõige tugevam luksuskaupade puhul. Inferioorsete kaupade nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab, sest suurenenud sissetulek võimaldab üle
annaabi.ee 
