Alakaalulised Ei ole 50% 50% Normaalkaal kaaluga ulised rahul 69% Normaalkaalulised Alakaalulised Soovib alla Soovib alla võtta 13% võtta 35% Ei soovi alla Ei soovi võtta alla võtta 65% 87%
lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult: oksendades. lahtisteid tarvitades. organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades. rangeid dieete kasutades. ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normaalkaalulised. ÜLESÖÖMINE Krooniline kontrollimatu emotsionaalne üleliigne toiduainete tarbimine. Tunnuseks on liigsöömishood, mille puhul tarbitakse päevasest soovitatud kogusest rohkem. Ei proovita tarbitud toidust lahti saada KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Sarnane tavalise emotsionaalse ülesöömisega, kuid söömishood määravad isiku stressiseisundi. OKSENDAMINE Kasutatakse pidevalt tahtlikku toidu välja oksenamist oma kaalu hoidmiseks või langetamiseks.
naised 7 7 mehed 6 6 pikemad kui 180 5 kergemad kui 60 5 normaalkaalulised 9 alakaalulised 3 ülekaalulised 1 Leida summad (nii pikkuse kui kaalu kohta): alakaalulised ülekaalulised Leida aritmeetilised keskmised (nii pikkuse kui kaalu kohta): naised mehed s toodud isiku kohta hinnang: "Alakaal" või "Ülekaal".
Umbes 10% buliimikutest tarvitavad alkoholi ja narkootikume. Buliimia on väga ohtlik toitumishäire. Buliimikutel esinevad tugevad valud seedekulglas, mis on põhjustatud valimatust söögist ning ebaregulaarsest toitumisest. Samuti esineb neil ovulatsiooni ja menstruatsioonihäireid. Nende hambad on kahjustatud ja söögitoru limaskest rikutud (ülihappelise mao sisu ülespaiskumise tõttu). Kuigi buliimikud üritavad oma kehakaalu tugevalt kontrollida, on nad üldiselt normaalkaalulised. Nende kehakaal kõigub suurtes piirides (20%). 7 Buliimia tekkepõhjusi on palju. Näiteks võivad õgimishood olla viisiks maandada vaimset ebakindlust ja stressi. Haigus võib kujuneda ka juhul, kui eesmärgiga kaalu langetada püütakse toidukordadelt kokku hoida ja süüakse korraga kogu päeva toit. Buliimia võib olla ka anoreksia taastusravi, hüsteeria või neurasteenia tagajärg. Kuid mitte alati ei ole buliimia
väljanäitavad kui anorektikud. Haigus tabab sagedamini perfektsionistlikke inimesi, kes püüavad kõiges maksimumi saavutada. Buliimia esineb sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Psühholoog Heli Zilenski sõnul on ohu märk just see, et kõhnemaks saada tahavad ka ala- ja normaalkaalulised naised. Häiret säilitavad tegurid Ülesöömishood, mida esineb kõigil buliimia all kannatajatel ja 50% anoreksia häirega inimestel, on tekkinud äärmuslike dieedipiirangute tulemusel. Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest, sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid. Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal
Söömine kui sensoorne kogemus · Toitude söömine annab meile naudingu nende maitse & lõhna ning tekstuuri ehk sensoorsete kvaliteetide alusel. Toidu sensoorsete kvaliteetide eelistamine kehast pärinevatele söömisega seotud aistingutele (nt küllastus- või täiskõhutundele) näib viivat rasvumisele · Erinevad uurimused kinnitavad, et tüsedad inimesed on toidu positiivsete sensoorsete omaduste suhtes palju tundlikumad kui normaalkaalulised & kõhnad inimesed · Maitsvat toitu söövad tüsedad suuremates kogustes kui normaalkaalulised & kõhnad, ent maitsetut toitu söövad ülekaalulised eelmistega võrdselt Ülekaalulisus & rasvumine · Ülekaalulisus on just arenenud maades saanud tõsiseks probleemiks. Näib, et selle probleemi keskmes on insuliin · Seedimisel tekkiv glükoos läheb verre & kui veresuhkru kontsentratsioon tõuseb, vallandub kõhunäärmest insuliin, mis hoiab veres
annaabi.ee 
