= + + + = + u+ v+ w . dt t x dt y dt z dt t x y z Kolmemõõtmeliste väljade operaatorid Operaator "nabla" = x , y , z = x i + y j + z k Olgu antud väli (funktsioon) = ( x, y, z ) = ( x ) . Gradient on kiireima muutuse suunaline vektor = grad = x , y , z = n n kus n on välja samaväärtuspinna normaalisuunaline ühikvektor (risti pinnaga = const) ning on normaalisuunaline osatuletis. n Vektorvälja v = ( u , v, w) , kus kõik komponendid on kolme koordinaadi funktsioonid, divergents määratakse kui operaatori ja vektori v skalaarkorrutis u v w v = div v = + + . x y z
Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes perpendikulaarne (e normaalisuunaline) elektrivälja komponent korda pindala. Summaarne elektrivälja voog läbi kinnise pinna S võrdub kus on ruumnurga element ja n on ühikvektor, mis on suunatud piki pinnanormaali. Elektrivälja tugevuse vaakumis seob laenguga Gaussi valem ´ q
Vaiu valmistatakse läbimõõduga 620 Op vaia ümbermõõt, all. Lubatud surve alusel võib projekteerida, kui: ja 880 mm, pikkus on praktiliselt piiramatu. hi pinnasekihi paksus, n vaia poolt läbivate pinnasekihtide arv qb pinnase erivastupanu vaia otsa all, otsustavat rolli. Ainult pinnase passiivsurvega normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, qsi vaia külje erivastupanu, kinnitatud seina nimetatakse konsoolseinaks (a). kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide qb ja qsi väärtused on toodud tabelites ja sõltuvad Seina toetavad tõmbid võivad olla kinnitatud jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R.
Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu 6 cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet i=n ( N tan + c l ) i i ii F = i=1 i=n
kõrgus h Teise külje efektiivne pindala paneeli kõrguse ulatuses b2 Φ V külg 1 külg 2 2 χ = At h(b1 + b2 ) χ − tornmasti paneeli täitetegur At − tornmasti paneeli külje elementide normaalisuunaline efektiiv- ne pindala. Naaberkülgede diagonaalvardad ja diafragma var- dad võib jätta arvestamata Tornmasti paneelide küljed , traaversi konsool ja täiteteguri määratlus Täitetegur χ Tuuletakistustegur Ct lamekülgsetest varrastest koostatud ristkülikulise- le tornmastile ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 36
Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. (Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja) Vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet.(Juhul, kui F>=1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks püsiv. Teistsuguse raadiusega lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1.
põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on tasakaalu lihkepinna tsentri suhtes, tuleb iga lõigu kaal leida seosest, kus seina ja pinnase vahel ei ole reaalne, siis osas, kus ...seinale pinnase poolt lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud A1i on veepinnast kõrgemale jäävate pinnasekihtide pind lõigu ulatuses mingit jõudu ei mõju. Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide ja A2i veepinna alla jäävate pinnasekihtide pind. Jõu P komponent Psin vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joon6.12) jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R
Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet 5 i=n
annaabi.ee 
