· kuidas struktuur mojutab happelisust? Prootonit loovutava ja prootoni vahelise sideme tugevus prootonit loovutava aatomi elektronegatiivsus elektronide delokalisatsioon konjugeeritud aluses · sideme tugevus muutub perioodilisustabelis ulevalt alla norgemaks (vesinikhaliidide puhul: Hbr, Hcl, HI jne) · elektronegatiivsed asendajad suurendavad alkoholide happelisust. Selle pohjustab induktsiooniefekt. · Hape on voimeline loovutama prootonit iga temast norgema happe konjugeeritud alusele · tugevam hape+tugevam alus = norgem hape + norgem alus · elektrofiil on osake, millel on (osaliselt) vaba orbitaal, mis on voimeline vastu votma elektronipaare keemilise sideme moodustamiseks · nukleofiil on selline osake, millel on (osaliselt) vaba elektronpaar, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiilil voib olla negatiivne laeng, aga voib ka mitte olla
Majades olid enamasti õlgedega kaetud savipõrand. Õlgi ei vahetatud, aeg-ajalt vaid visati värskemais peale. Kivipõrand oli suur luksus. Esialgu asetses tulease ruumi keskel ja suits tungis välja ustest- akendest, hiljem said üldiseks korstnaga küttekolded. Saksamaal oli XI sajandi algusest alates levinud kiviahi. Mõnel majal olid eraldi ruumid vanemate pereliikmete tarvis. Kehvemate talupoegade majad olid mõistagi norgema ehitusega neid võis suurema vaevata paigast nihutada. Valgus tuli hoonetesse akendest, mis suleti puust luukiga. Akendel ei olnud klaase, vahemasti talumeeste majadel mitte. Pimedal ajal valgustas ruumi kolle või pird, vahaküünlaid kasutati üksnes kirikutes ja feodaalide elamutes. Valgusallikaid ei läinutki majas eriti tarvis, sest ärgati paikesetõusul ning magama mindi loojangul. Mööblit oli vahe, tavaliselt vaid laud ja voodi. Kappe ja toole võisid endale lubada, vaid
pidada pöördumatuks protsessiks, vastupidist protsessi praktiliselt ei toimu.2. Nõrgad elektrolüüdid: dissotsieeruvad pöörduvalt, st. toimub ka vastupidine protsessHA H+ +A-. Kõrvuti ioonidega on lahuses ka lahustunud aine molekulid ning nende vahel on tasakaal. Kuna tegemist on pöörduva reaktsiooniga, voime kirjutada tasakaalukonstandi avaldise: K dissotsiatsioonikonstant, iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, seda vähem ioone on lahuses, seda norgema elektrolüüdiga on tegemist.K sõltub elektrolüüdi iseloomust, lahuse temperatuurist. Ei sõltu lahuse kontsentratsioonist.Sageli kasutatakse ka dissotsiatsioonikonstandi logaritmilist kuju pK = - log K. Etaanhape CH3COOH on nõrk hape, tema dissotsiatsioonikonstant K= 1,8 10-5 ja pK = 4,7.Norgad elektrolüüdid on näiteks vesi, mitmed happed (H2CO3, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4, HF) ja orgaanilised happed (CH3COOH, (COOH)2)Mitmeprootonilised happed
meetrini ja lastakse uhe-kahe paeva jooksul 100300 lasku. Relvaks on vahemalt 9 mm pustol ehk revolver, mitmel pool ka puss, ja lastakse nii pusti, istudes, jooksult, liikuvat marki kui ka norgema (vasaku) kaega. Eestis on seda laskmisala harrastatud juba kummekond aastat ning tasapisi on huviliste arv uha suurenenud. FITASC (Federation Internationale de Tir aux Armes Sportives de Chasse). Pika nime taga peitub Eestiski joudsalt
kivikatusega puumajad. Majades olid enamasti õlgedega kaetud savipõrand. Õlgi ei vahetatud, aeg-ajalt vaid visati värskemais peale. Kivipõrand oli suur luksus. Esialgu asetses tulease ruumi keskel ja suits tungis välja ustest-akendest, hiljem said üldiseks korstnaga küttekolded. Saksamaal oli XI sajandi algusest alates levinud kiviahi. Mõnel majal olid eraldi ruumid vanemate pereliikmete tarvis. Kehvemate talupoegade majad olid mõistagi norgema ehitusega neid võis suurema vaevata paigast nihutada. Valgus tuli hoonetesse akendest, mis suleti puust luukiga. Akendel ei olnud klaase, vahemasti talumeeste majadel mitte. Pimedal ajal valgustas ruumi kolle või pird, vahaküünlaid kasutati üksnes kirikutes ja feodaalide elamutes. Valgusallikaid ei läinutki majas eriti tarvis, sest ärgati paikesetõusul ning magama mindi loojangul. Mööblit oli vahe, tavaliselt vaid laud ja voodi.