rohumaa. Ekslikult arvates mõtled ,et ju keegi kes ütleb et nii on halb siis ongi. Mina arvan, siin on elada hea, sest keegi ei istu sul peas nagu deemon ega juhi sind sinna kuhu tema arvab hea olevat minna. Võin põgeneda siinsamas hoopis teistsugusesse keskkonda. Ma ei pea selleks sõitma kaugele, kaugele. Kõik hea seisab siin, õunapuude otsas, vanematekodu uksel oodates, jõukus piilub uudishimulike koolipinkide peal. Mina istun rõõmuga sinna pingile ning nopin õnne oma südamest. Sellepärast meeldibki mulle elada Eestis.
Ah, teda on küllalt, küllalt, mis tast veel rääkida! SM Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja sellest silmapilgust ei suurem saa ollagi! SM ...ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! BDSM ...ma lillesideme võtaks, sind köidaks sellega... BDSM Mu armuke, mu kullake, läks üle vee ja lainete. Põhjendus SM-le. Veel ajas mind valu toast välja, kui rusus mu rinna pääl; ma kõndisin teel üle välja, kõik must mu ümber sääl. ... Ma nopin heinamaalt lille ja panen rinnale. Nii mõni neiukäsi teind enne minule. SM algus, siis handjob Mis mind kodu rõõmsaks tegi, mis mind kodu kurvastas, kurvaks tegi, rõõmsaks tegi: emake mind armastas. Intsest See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake... Intsest Oh seda tegu, võeh võeke, mis tegi mu väike õeke: külapoisile ära läks ta, mind jättis õeta üksinda! Külapoiss viis ta, ei tänandki, õde — ta ümber ei käänandki! Kuldaväärt hää oli siiski ta—
Vahel aetakse segamini meeldimine ja armastus. Öeldakse tühiseid sõnu, mida nii tõsiselt ei mõelda. 7. Nurmel ristikheinas häälitses rääk ja kudrutas unine põldrüü tasa, kutsuvalt, meelitavalt... Ristikhein õitses, ning uimastav õielõhn täitis niisama uimastavat suveööd. ; Oi, kui see kuradi tüdruk ometi teaks, milline tundmus see on! Kuis see tulikera veres keerleb, silmad helkima ja käed värisema paneb! Keset kuuma ööd langeb ta musta pilvena inimese peale... ; Ma nopin lillesid ja punun pärga punastest, punastest lilledest ja tõstan siis pärja su juustele, ja siis oled sina kui tõusev, punetav päike, mu armas, mu kallis. Paista, paista mu peale, mu päikene, et minu rinnas lööksid avali punased armastuslilled... ; Kõik mõtted olid segi, ajus kohises vaid kuum tuul. ; Pikad kased karjatee ääres heitsid varje üle rukkivälja. Eemal võis ainult aimata sügavat nõgu, laia vett ja tolmust maanteed... Suvine, pehme, tähevaene taevas kõige kohal..
Sääl, kon vana kaiv om, kriiksvä aiavärräv, värräv om, akna takan õdaku iil kaet mere poolõ viil ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu Nii hüa, nii hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu. LISA 3 21 LEMBELUULE akna peal mul megasuss sinna situb pegasus korjan peoga pabulaid väetan lillesibulaid ja kui lill lööb õitsele nopin ta ja õitsile lähen tüdrukutele suudlemaks neid huultele LISA 4 22 RUUNATUD RONGID seal kus rongide peatee ootame raudset ruuna et ta üle me peade libiseks kollase kuuna päeva jahedal hakul raudteel suunaga Sakku pead on meil justnagu pakul tahame minna pakku lõikudes kõrva teeb healt rong see on kaeblik vile teine rong kõrvaltee pealt saadab ta kuradile LISA 5
ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb ... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb ... Metsalilled Sügiskuu metsas on käes Varakult hämardub päev Männikul lookleval teel Viimaseid lilli näen veel Jalge ees sambla sees Siin ja seal meelespead Nende paar viimast õit Sügis unustas viia meil Metsas käin muret täis On mu hing õite seas Ja sulle nopin siis need Kõik andeks saan Ja nii ehk taas Põimuvad veel me teed 18 Mööduvad kiiresti kuud Saabuki suvi meil uus Kohiseb mets nagu hiis Pulmakell heliseb siis Neiu noor valge loor Nii see päev meelde jääb Mõrsja peas pruudipärg Metsalillede põim on see Aga tea meeles pea Millest kõik algas kord Ja kuis kord ristusid teed Kimp õisi peos nüüd õnne seob On metsalilled need Millest sa elad ja hingad?
TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah! Metsast kostab sikusarve heli. MARI (ka ärevuses). Tule, lähme! TIINA. Ei, ei, mina ei tule! (Vilistab lugu kaasa ja teeb köhal seistes rõõmsaid tantsuliigutusi.) MARI (rahutult). Tule, tule. Lehmad tahavad lüpsta! Me peame minema. TIINA. Ei, ei, mina nopin veel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! MARI (tusaselt). Marju noppida oli aega küll. Tule või ära tule, mina lähen! (Pöörab minema.) TIINA Jaa, jaa - mine, mine ees, küll ma tulen kõhe! (Kergel sammul metsa ära.) MARI (ümber pöörates). See oli neil ehk koguni kokku räägitud? - Ei, see ei või ju olla. Margus ometi teab, mis ta teeb! Aga kui?... Kui siiski?... (Kaob põõsaste taha.) Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda.
Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA Jah, ei saa jah, sest sa oled metsas, keerad kogu meie elu perse. HIRMUS ANTS Ei, mina ei keera. NIKOLAI siseneb koos õega Vabandust, seltsimehed. HIRMUS ANTS Oh, kurat, Kolla sina! PIKK FELIX Nikolai! Me mõtlesime, et sa oled surnud. Suitsu tahad? NIKOLAI Ma ei suitseta. Ja ma pole teile Nikolai. PIKK FELIX Ei noh, põrutada oled sa küll saand. NIKOLAI Kes see naine on? Teie õde või? HIRMUS ANTS Mis asja? Ants võtab välja revolvri
annaabi.ee 
