Vahel ei saa helmintide vastsed peremeesorganismi kaitsereaktsioonide tõttu tavalise patentaja jooksul suguküpseks areneda, kuid nad ei hävi ja säilivad peremehes arenemisvõimelistena mitu kuud. Parasiidivastsed lõpetavad arengu ja põhjustavad peremehe haigestumist siis, kui peremehe resistentsus nõrgeneb. Latentsed helmintoosid avalduvad kliiniliselt enamasti näiteks talvel või kevadtalvel. lisaperemehed -- teised vaheperemehed. Neis peremeestes areneb parasiidi noorvorm (vastne) edasi, saavutab nakkusvõime, kuid ei sigi. lokalisatsioon (ld. locus -- koht) -- püsipaik, Parasiitide paiknemine liigiti ja arenemisjärguti peremehe teatud rakkudes, elundites või kehaosades. Eristatakse normaalset lokalisatsiooni, aberrantset lokalisatsiooni ja väärlokalisatsiooni. looduskoldelised haigused on ühelt poolt metsloomade ja teiselt poolt koduloomade (vahel ka inimese) ühised haigused. Looduses ja inimasulates moodustuvad loomade hulgas
Areneb maksatsirroos, kalade suremus võib eriti suur olla noorte vikerforellide hulgas ja see algab tavaliselt juba mõni päev või nädalapäevad pärast invadeerumist. Haiguse tõrjeks tuleb takistada invadeeritud sõudiklaste sissepääsu forellitiikidesse, seega ei tohi tiike varustavas veekogus olla invadeeritud hauge. Plerotserkoide maksas hävitada ei saa (joonis 3). Joonis 3. I trienoforoosi tekitaja päis, II trienoforoosi tekitaja arengutsükkel, III haigustekitaja noorvorm plerotserkoid, kapseldunult vaheperemehe (forelli) maksas 12 Kalade koostis Kui vaadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke, mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid lahustavaid vitamiine(A ja D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co
2,5%ses keedusoolalahuses 1015 minutit või formaliinilahuses (150 ml formaliini 1000 liitri vee kohta), toimeajaga 1520 minutit. · Ihtüoftitioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel. Parasiidi täiskasvanud isendid lahkuvad kalalt ning kinnituvad vees millegi külge, kattuvad õhukese kilega (tekib tsüst) ja hakkavad jagunema. Jagunemine on mitmekordne, mistõttu ühest tsüstist võib moodustuda kuni 2000 noorvormi. Noored parasiidid suudavad eksisteerida väljaspool kala 1072 tundi (sõltuvalt vee temperatuurist)
/35/ Ahvena bioloogiline materjal koguti 2006-2007.a. kevad/sügis Pärnu lahes (Liivilaht). Joonis:3. Ahven 13 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid Proovide bioloogilise analüüsi käigus on määratud analüüsitavate bioloogiliste objektide/ bioindikaatorite: 1. täispikkus: TL, sentimeetrites (ninamikust sabauime lõpuni) 2. individuaalne kehamass: TW, grammides 3. sugu: F-emane; M-isane; JUV-juveniil (noorvorm, kellel palja silmaga pole sugu võimalik määrata), FM-sugu määramata 4. kuuepallilise skaala järgi suguküpsusaste: I VI, järgi I,II (mittesuguküps); VI (vahetult pärast kudemist); II-V (küpsemine-st. eriti intensiivne toitumine ja akumuleerumine) vanuse määramiseks eemaldati ahvenatel lõpuskaaneluu (operculum) (kummagi silma taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas) 5. Lõpuskaaneluud puhastati pehmetest kudedest keevas vees leotades, misjärel
väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. 3) Ihtüoftirioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel. Parasiidi täiskasvanud isendid lahkuvad kalalt ning kinnituvad vees millegi külge, kattuvad õhukese kilega (tekib tsüst) ja hakkavad jagunema. Jagunemine on mitmekordne, mistõttu ühest tsüstist võib moodustuda kuni 2000 noorvormi. Noored parasiidid suudavad eksisteerida väljaspool kala 1072 tundi (sõltuvalt vee temperatuurist). Kui selle