noortelaagrites .......................................................................................................................................... 7 Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ............................................................................... 9 Laagrituusikute toetus projektlaagrites .................................................................................................. 10 NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS .............................................................. 14 LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID .................... 16 NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID ............. 17 TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL ............................... 18 TRÜKISED ....................................................................................................................
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul vilj...
Samuti soovisin teada saada, mida koolinoored suve sisustamiseks teevad ja kus käivad. Hüpotees uurimistööl oli et koolinoorte suvi on tihedalt sisustatud ning meeldivate ja taskukohaste ürituste seast on võimalik oma valikud teha. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust, kolmest lisast. Tööl on 18 lehekülge ning tööd illustreerivad kaks tabelit, kus on ära toodud sellel suvel toimuvate tegevusloaga noortelaagrite tutvustused ja toimumiste ajad, samuti informatsioon välislaagrite kohta. Tänan kõiki, kes olid abiks selle uurimustöö valmimisel. 3 VABA AJA SISUSTAMINE Suvevaheajale mõteldes, tundub see parajalt pikk aeg. Seda aega planeerimata jättes või ootama jäädes, et keegi mingi hea võimaluse välja pakub, võib hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm
Eesti Büroo ja Eesti Noorsootöö Keskus; samuti välismaal. erineva mahu ja sisuga koolitusi pakuvad mittetulundus- ja ärisektor (Haridus- ja Teadusministeerium). Noorte Eestis on olemas õigusregulatsioon- Lasnamäe noortekeskus tervistav ja Noorsootöö sedaus ja sellega kaasnevad korraldab iga suvi linna,- ja arendav rakendusaktid; hästitoimiv noortelaagrite välislaagreid. Lasnamäe koolid puhkus juhtide ja kasvatajate koolitussüsteem; pakuvad samuti linnalaagreid. noortelaagrite võrgustik ja laagribaasid; olemas stabiilne koordinatsiooni- ja koostööstruktuur; tegutseb Laagrijuhtide Nõukoda (Noorsootöö strateegia 2006- 2013). Noorte Eestis on töökasvatuse valdkonnas www.malev.ee - informatsioon
§ 201. Osaühingu lõpetamise alused: Osaühing lõpetatakse:1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 21) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 22) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; Äriõigus Tegevusluba nõuavad näiteks enamus meditsiiniteenuseid, turvateenuse osutamine, koolitustegevus (erakooliseaduse tähenduses), paljud maa ja keskkonnaga seotud tegevusalad, tolliga seotud tegevusalad, tööturuteenus, noortelaagrite korraldamine ja arhiiviteenus. 34. Aktsiaselts. (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (1) Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. (2) Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik
4) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded; 5) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused; 6) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused; 7) noortelaagri suhtluskeel; 8) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused; 9) noortelaagri finantseerimise alused; 10) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord. (2) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja. [RT I 2002, 53, 336 jõustunud 1. 07. 2002] § 12. Noortelaagrite register (1) Noortelaagri pidajale tegevusloa väljastamise järel kantakse noortelaager Haridus- ja Teadusministeeriumi noortelaagrite registrisse. §-d 13-23 [käesolevast tekstist välja jäetud] NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA VÄLJASTAMISE KORD Vastu võetud haridusministri 5. aprilli 1999. a määrusega nr 23 (RTL 1999, 63, 839). Muudetud järgmiste määrustega 26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09. 08. 2002 ja 27. 12
kuni 3200 eurot(7) 3.9.Hetkel veel keelatud 17 Kuigi pikka aega on olnud see keelatud siis 1. juulil jõustub korrakaitseseadus, mis annab alkoholisõpradele loa juua parkides ja mujal, kus see varem keelatud oli.Joomist piirab siiski keeld alkoholi ja joovet tekitavat ainet pruukida ühissõidukites ja nende peatustes, koolieelsete lasteasutuste ja koolide, noortelaagrite, tervishoiu- ning hoolekandeasutuste ruumes ja territooriumil ning lastele mõeldud avalikel kogunemistel. 3.10.Alkoholiaktsiis ja selle osakaal riigi eelarves Alkoholiaktsiisi laekus 2012. aastal riigieelarvesse 195,28 miljonit eurot, ehk 9,4% rohkem kui 2011. aastal. Võrreldes 2001. aastaga on alkoholiaktsiisi laekumiste maht suurenenud 2,1 korda. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 4,1% ja viimaste aastatega võrreldes on jäänudselle osakaal samaks