Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulus Pärnumaa Noorte Liit Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka olnud võimalik Noortekogul eksisteerida, kui poleks loodud uut kuju, milleks on MTÜ. MTÜ Pärnumaa Noortekoguks sai organisatsioon ENL-i ehk Eesti Noorte Liidu mõjutusel.. Tuleb välja, et juba aastaid on Pärnumaa olnud teistest maakondadest erinev. On olemas noortekogud ja noortevolikogud. Mõlemad neist on osaluskogud, esimene maakondlikul ja teine kohalikul tasandil. Kui võtta võrdluseks nüüd Pärnu, siis noortekogu asemel oli meil Pärnumaa Noorte Liit ja noortevolikogu asemel Pärnu Noortekogu. Seega on Pärnumaa Noortekogu nüüdsest täielikult noortekogu rollis, et luua noortevolikogusid üle terve Pärnu maakonna. Hetkel on organisatsiooni tegevjuht Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturient Eerik Hannus.
Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudusaab mingilgi määral
argumenteeritud. Loomulikult ei lähe selliste aruteludega kõik kaasa inimestel on ju erinevad huvid. Kindlasti ei saa aga öelda, et noored ei räägi, sest tegelikult kui ainult silmad-kõrvad lahti hoida, leiab nende mõtteid otseses mõttes igalt poolt kasvõi majaseintele ja plankudele kirjutatult. Lisaks on Eestis palju noorteühendusi, kus oma mõtteid teistega jagada ning neid siis üheskoos ellu viia erakondade noortekogud, koolides õpilasesindused, üliõpilasorganisatsioonid jne. Paljudel keskkonnakaitsega tegelevatel ühingutel pole vanusepiirangut ning enamasti ongi seal peamised tegijad alla 20 aasta vanad. Hiljuti tuli Eesti Noorteühenduste Liit välja ideega anda valimisõigus ka 16-17-aastastele. See juba iseenesest näitab, et noored suudavad teha piisavalt kõva häält vaevalt muidu mõni täiskasvan säärase idee peale oleks tulnud.
..........................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda
Seksuaalne identiteet kujneb välja sots. protsessi tulemusena. Mõjtab seda kogemused, mina-määratlemine. II 5 teadust, millega on seotud sotsioloogia Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda, allsüsteeme ja ühiskonna likmete sotsiaalset käitumist. Geograafia-sotsiograafia, pedagoogika sotsiaalpeagoogika, psühhologia- sotsiaalpsühhooogia, õigusteadus, keeleteadus sotsiolingvistika 9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid. Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. II Millised on akulturatsiooni astmed Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte. 10. I Mida tähendab teisene hälbelisus
Teadusministeeriumi juures : Keskerakonna Noortekogu 1. Noortepoliitika Nõukogu Lasnamäe klubi. 2. Õppurite Nõukoda 3. Eesti Noorteühenduste Liit Koolides- 1. Eesti Õpilasesinduste Liit 2. Õpilasomavalitsuste Liit ,,Avatud Vabariik" Maakonna tasandil Maakondlikud Noortekogud Kokkuvõte Võrreldes noorsootöö korralduse olukorda ja alusdokumentide rakendamist, võib öelda, et Eestis on olemas kõik vajalikud alusdokumendid ja võimalikud meetmed, et noorte vajadused, huvid, positiivne ja terviklik areng oleks võetud lähtealuseks kõigis noorsootöö valdkondades; Alaealiste komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, samuti alaealistele õiguserikkujatele määratud
noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel. Noorte töökasvatus lähtub tööhõivepoliitikast ja noorsootöö võimalustest ning väärtustest. Tööhõivepoliitika eesmärk on noorte tööga hõivatuse suurendamine sotsiaalsete ja professionaalsete oskuste suurendamise kaudu. Töökasvatuse valdkonnas on tähelepanu all ka vabatahtliku tegevuse arendamine. Toetust saavad noorteorganisatsioonid, noortekeskused, noortekogud, et noortel oleks võimalus ja koht, kus end vabatahtlikuna tegutsedes proovile panna ning töökogemusi juurde saada. Praegusel hetkel tegutseb Eestis üle 215 noortekeskuse, kus on hõivatud üle 500 noorsootöötaja. Noortekeskuste jätkusuutlikkus ja areng on riiklik prioriteet, nii on riiklik toetus keskuste tegevusele võrreldes 2003. aastaga kasvanud ning moodustab tänaseks üle 4 mln krooni. (entk.ee) - Rahvusvaheline noorsootöö
annaabi.ee 
