“). (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 16. Noortekirjanduse olemus. Noortekultuur (Süvalepa lühikonspektist)Noorsoojutustus, -romaan, -novell. Põhiteema: täiskasvanuks saamine, selle erinevad variatsioonid. Noorsookirjandus kui probleemkirjandus. Tegelane ja tema kujutamine. Noorsooraamatu kompositsioon ja stiil. (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 17. Eesti noortekirjandus 2000ndatel vt 21. saj kirjandust punktis 6 18. Väärtuskasvatus laste- ja noortekirjanduses peast 19. Looduse teema eesti lastekirjanduses peast 20. Kooli ja pere teema eesti laste- ja noortekirjanduses peast 21. Surma ja haiguse teema laste- ja noortekirjanduses lk 68 + peast (lk 68 – XX saj algus) Kristlik kirjandus püüdis sisendada lastesse ja noortesse hauataguse elu eelistamist maapealsele. Väga levinud oli süžee haigest lapsest, kes läheneva surma üle kogunisti rõõmustab. Võib üksjagu mõista soovi lohutada surijat muinasjutuga hauatagusest
Nimelt näis , nagu oleksid nad taas maapinnal - seal oli meri , kaljud , neemed, liivarand . Selgus , et omapärases paigas elutsesid hoopis eelajaloolised loomad, taimed ja isegi inimesetaolised olendid. Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud. Vaprad mehed tulid välja hoopis ühest Itaalias tegutsevast vulkaani kraatrist. Seiklus lõppes õnnelikult, sest kõik pääsesid eluga. Teoses otseselt probleeme ei esinenud , ma mõtlen selliseid nagu on tänapäevases noortekirjanduses (narkootikumid, alkohol, omavahelised konfliktid). Sellegi poolest, oli raskemaid kohti. Näiteks : kui neil vesi otsa lõppes, kui nad galeriis ära eksisid, päris palju satuti ka eluohtlikusse olukorda . Omavaheline probleem oli Axeli ja professori vahel. Nimelt Axel ei tahtnud seigelda maakera südamesse, aga vastumeelselt võttis onu ta ikkagi kaasa. Kuid seegi probleem sai lahenduse, kuna lõpu poole oli Axel ise väga innustunud edasi liikuma.
"Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal. Tänapäeval ei pruugi jutus midagi õpetliku olla, aga võib. Üha enam kirjutavad noored iseendale teoseid. Noortekirjanduses kasutatakse palju slängi ja roppusi. Teemad: · Meelemürgid · Suhted · Kool · Raha · Välimus · Õnnetuarmastus · Seks · Enestapp · Seksuaalne orientatsioon
"Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal. Tänapäeval ei pruugi jutus midagi õpetliku olla, aga võib. Üha enam kirjutavad noored iseendale teoseid. Noortekirjanduses kasutatakse palju slängi ja roppusi. Teemad: · Meelemürgid · Suhted · Kool · Raha · Välimus · Õnnetuarmastus · Seks · Enestapp · Seksuaalne orientatsioon
maailm ei ole tingimata selline, nagu paistab. Igapäevaelu varjus tegutsevad jõud, kelle täpne olemus ja motiivid on väljaspool inimmõistuse haaret, kuid kes vajavad oma eesmärkide täideviimiseks inimesi. Selliseid, nagu sina või mina. Kasutatud materjal Kasutatud materjal: • Ann Mattheus, Tallinna Ülikool “Mida põnevat on uuemas noortekirjanduses?” http://www.parksepa.werro.ee/phocadownload/varia/noortekirjandus.pdf • “Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma?” Sirp 26.03.2010 • http://www.raamatumaailm.ee Noortekirjandus Loe mõnuga!
" Liisul tuli vägisi nutt peale ja siis ütles Ats: ,,Las olla pealegi, jätame ta siia tagalasse ja toome haavatud sõdurid siia sidumisele." ,,Hea küll," oli Toivo päri, ,,aga vaata, et sa pead põõsaste seest välja ei pista!" Liisu oli väga õnnelik ja jooksis kohe tuppa emme käest sidet ja arstirohtu küsima. Emme andiski talle ühe rulli marlit ja purgi vitamiine. Pani kõik vanasse käekotti ja koti ilusasti Liisule üle õla, risti üle kõhu." (Vilep 2006: 23). Kui noortekirjanduses hüüaks ulmeromaani tegelane, et lähenemas on hiigelsuurte koletiste loendamatu armee, siis ,,Kapiukse kollide" peategelane hüüab: ,,Suured kollid, palju kolle!". Dünaamilisemates, tegevusele orienteeritud juttudes on laused enamasti lühikesed. Kirjeldavamate ning tegelase sisekõnet ja mõtteid edasiandvate juttude (,,Lendav õunapuu", ,,Vaikuse hääled", ,,Roosa printsess") puhul kasutatakse pikemaid lauseid. Enamasti on kirjutatud nii ladusalt, et hetke raamatu käestpanemiseks pole
annaabi.ee 
