Metsavendade aasta pikkune vastupanu näitas, et Eesti ei alistu ilma võitluseta. * Üksikud mehed jäid metsa järgnevateks aastateks ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978 aastal Lõuna- Eestis. Noorte salaorganisatsioonid * Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu a põrandaalused noorteorganisatsioonid. * Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 nõukogude vastast noortegruppi. * Enim salaorganisatsioone tegutses Tallinnas, Harjumaalsamuti Tartu- ja Võrumaal. * 1950 aastal Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suutnud võimud likvideerida noorte salaoganisatsioonide tegevust * Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest. Nt Eesti rahvuslaste Liit.
pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14- aastasena astusid koos Peeter Laanega, treener Vladimir Zulini noortegruppi. Energiast ülekeevatel poistel jätkus vaimustust teha kõke, mida treener pakkuda suutis, - nii enda kehaliseks tugevdamiseks kui ka tehnika õppimiseks. Poiste kasvamise ja tugevnemisega, kasvasid ja tugevnesid ka nende tulemused. 16- aastaselt jooksis Aun 100m 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02 m, ja kõrgust 1.60 m. Aun oli enda vanuse kohta päris pikk poiss, 186 cm, kuid ei olnud veel ilmnenud üksikala, milles eriti välja paistnud. Aga
Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. 1959 aastal naases koju üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu . Noorte salaorganisatsioonid e põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli küllalti ulatuslik. Aastatel 1945-54 suudeti julgeolekuorg. Poolt avastada 82 N võimu vastast noortegruppi. Noorteorganisatsioonidega oli seotud 835 kahtlusalust, 701 arreteeriti ja 657 anti kohtu alla. 7 määrati surmanuhtlus, neist 3 puhul viidi see täide. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid kooliõpilased ja üliõpilased. Metsavendade mahasurumise järel 1950. aastate algul ei suutnud võimud likvideerida noorte salaorganisatsioone. Need tekkisid peamiselt protestiks järjest enam maad võtva nõukogulikku süsteemi vastu. Neid organisatsioone iseloomustas range distsipliin,
2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16. ameti eripära; 17. eluplaanide õnnestumine või luhtumine; 18. kitsas ja lai suhtlusring. Eri tegurite keerukas suhtetoimes on paljugi etteaimamatut ning juhuslikku. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi. See teebki inimesed iseloomult erinevaks. · j
Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid kasvasid ning energiliselt tegid kõike, mida treener pakkus. Poisid kasvasid tugevateks ning arendasid oma tehnikat. 16-aastaselt jooksis Aun 100 meetrit 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02, kõrgust 1.60. Juba sel ajal oli Reinul kasvu 186 sentimeetrit. Sportlaskarjääri algus Esimese kümnevõistluse tegi Aun kaasa Tallinna Lastestaadionil 1957. aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise
vanglatest. 1959. aastaks pöördus eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Kuid see ei tähendanud seda, et inimesed oleksid tagasi saanud oma vara või neid oleks lastud tagasi oma kodukohta. Nõukogude võimule osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel üsnagi ulatuslik. Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 põrandaalust noortegruppi. Noortest 701 arreteeriti ja 657 anti kohtu alla. 657 inimesest mõisteti vaid 16 õigeks. Kõrgeimaks karistus oli surmanuhtlus, mis määrati kuuele noorele, millest 3 viidi täide. Enim organisatsioone oli Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartus ja Võrumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus.
Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid kasvasid ning energiliselt tegid kõike, mida treener pakkus. Poisid kasvasid tugevateks ning arendasid oma tehnikat. 16-aastaselt jooksis Aun 100 meetrit 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02, kõrgust 1.60. Juba sel ajal oli Reinul kasvu 186 sentimeetrit. Sportlaskarjääri algus Esimese kümnevõistluse tegi Aun kaasa Tallinna Lastestaadionil 1957. aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast
annaabi.ee 
