Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koort,mägi -teened: noorte autorite esitlemine, kirjanduskriitika, kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule. Raamatukujunduse
Kuuekümnendad olid noorte aastakümme, mil revolitsiooniliste muutustega elustiilis ja seksuaalses käitumises kaasnesid kaugeleulatuvad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnedad olid ajaloos märkimisväärne aeg, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. See oli protestimarsside ja aktsioonide ajastu. Toimusid rahumarsid aatomrelvade vastu.1960ndad nagu 1920ndadki olid erakordselt edukad, ning tolle aja ärahellitatud noorsool oli rohkem vaba aega ja raha kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Hinnad olid suhtelised odavad tänu hiiglaslikele läbimüükidele ja tehnoloogia edusammudele. Selle ajastu suurim mõjutaja oli muusika- ansambel The Beatles. John Lennon ütles, et andsambel The Beatles on populaarsem kui Jeesus Kristus, ning vastuseks sellele lavastasid Ameerika moraalijüngerid tseremoniaalseid plaatide põletamisi. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist
tollased olud. Loomulikult haarasid asjast kinni õpilased ja tudengid. Juhtivat osa mängis Eesti intelligents. Moskva konservatiivide korraldatud puts kukkus läbi ja määramata oludes kuulutas Eesti juhtkond ennast Moskvast sõltumatuks. Esimese Vabariigi väljakuulutamise ja taasiseseisvumise vahel on väga palju sarnaseid ja erinevaid jooni. Peamisteks sarnasteks joonteks võib lugeda, et kogu rahvas võttis võilustest osa ning juhtiv osa oli intelligentsil ja õppival noorsool. Peamiseks erinevuseks võiks lugeda, et esimesel korral oli ainuvõimalik relvavõitlus ning teisel korral ajudevõitlus. Kui iseseisvumisel oli Vabariik võimalik kätte võidelda relvadega, siis taasiseseisvumisel oli relvavõitlus absoluutselt välditud, kuna tuumariik venemaa oma hiigelarmee, laevastiku ja lennuväega oli ilma relvadeta väike riigile õlejõu käiv vaenlane. Toore jõu asemel oli vaja kasutada mõistust
linnadesse, seal oli juba üles kasvanud põlvkond, kes tundis ainult korstanid ja telliseid. Lõputud põllud ja metsad ei tähendanud neiel enam midagi, tekkisid uued suuand ka luules, mis ülisatsid tehnikat, millega kaasneb uus ja parem aeg. Sellistes oludes jäi Jesseenin teisitimõtlejaks, olles kui hobune, msi ei jõua vedurile järele. Liigub kuuldus, haarab ümber randme, trügib kõrva, näkku pritsib solki. Räägitakse tahtejõud on langen meie noorsool, kujutlege nolke! ,,Mille eest me võitlesime?" küsib Majakovski, tema ja ta sõbrad võitlesid, osad langesid, uue ühiskonna, uue õnne nimel ja nüüd on näha vaande harjumuste tagasitulekut. Kui hobused, kes pandi tegema rasket tööd ja nüüd leiab ta end kasutuna./,,Revolutsioon on läinud nässu!"/ kõlab selelst luuletusest. Kirjutatud on see juab Stalini ajal, mil vast kõigile iseseisva
viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste materjale, jõudis Coubertin veendumusele, et muistsed olümpimängud on vaja suurte rahvusvaheliste spordivõistlustena elustada. Ta mõistis, et sport aitab kaasa rahu kindlustamisele, aitab maailma noorsool elada sõpruses ja vastastikuses lugupidamises. 1894. aastal toimus Prantsusmaal Coubertini poolt kokkukutsutud olümpiakongress. Kongress otsustas korraldada olümpiamängude eeskujul iga nelja aasta järel rahusvahelised spordivõistlused. Sellega pandigi alus nüüdisaja olümpiamängudele. Esimesed olümpiamängud toimusid Ateenas aastal 1896. Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas.
annaabi.ee 
