rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused. Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva.
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1
4 · 1. aasta suve esimesel poolel karjatatakse nendel aladel (rohumaa A), mis järgmisel aastal kuulub karjatamisel järgmise aasta suve teisel poolel ja kus eelmisel aastal ei karjatatud. · Suve lõpu poolel karjatatud pind (rohumaa C) küntakse sügisel ja kasutatakse järgmisel aastal silo või heina valmistamisel. · 1.aastal ei karjatata rohumaal D, kuhu kevadel külvati uus karjamaasegu ning kuhu 2.a kevadel lastakse noorlambad. Seal valmistatakse 1.a. heina või silo. 1.2. Puhtad karjamaad juulist edasi. Näiteks rohumaad, kus lambaid ei ole karjatatud eelmisest sügisest. Näiteks kolmeaastaline rotatsioon veised, lambad+talled, heinamaa või rohusaak siloks. Suve esimesel poolel uted ja võõrutamata talled koos sellel karjamaal, kus eelmisel aastal olid veised, suve teisel poolel (juuli keskelt) uted jäävad samale rohumaale, aga talled sinna, kus samal aastal tehti hein või silo 1.3
rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused. Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva.
Inventeerimine: Noor-ja nuumloomade korralised invent tähtajad kehtest maj üksuse rmp sise-eeskirjades, soovittavalt 2x aastas 30.06 ja 31,12 seisuga. Inventeerimis komis liikmed loevad üle, kaaluvad loomad lautade, talitajate, tõugude ja loomade arvestusrühmade viisi. Vormistatakse dok: töö-ja produktiivloomade lindude ning mesilasperede inventuurileht. Noorveised ja hobused kantakse lehele individuaalselt, näidates iga looma isel andmed. Noor- ja nuumsead,noorlambad kantakse invent soo ja vanuse rühma kaupa, näidates loomade arvu, vajadusel ka massi. Erakorralised invent: talitajate vahetus, vargused, tulekahju. Kui puudujäägid otsustat võtta maj üksuse kanda, kirjend nende maksumus loomakasv tootmise üldkuludesse/ muud-esse ärikuludesse, süüdlase ilmnemisel nõutaksevälja. Ülejääk võtta arvele koguselises väljenduses. 17.Materiaalse põhivara mõiste ja liigitus bilansis.
annaabi.ee 
