mitmesuguseid jalgade vigastusi. Täiskasvanud hobustele arvestatakse karjamaapinda 0,4-0,5 ha, noorhobustele 0,2-0,3ha. Hobustele eraldatud karjamaa jagatakse 8-18 kopliks, kus karjatamise kestus ühes koplis on 3-4 päeva. Karjamaarohtu arvestatakse hobuse kohta noorhobustele 30-40kg ja täiskasvanud hobustele ja varssadega märadele 50-60 kg. Karjamaarohuga kaetakse hobuste söödatarve täielikult. Hobuseid karjatatakse järgmiste karjatamisrühmadena : a) varssadega märad, b) noorhobused, c) vabad märad ja d) täkud. Joogivett tarvitavad täiskasvanud hobused 40-60 ja noorhobused 20-30 liitrit päevas. Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas. Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva. Lammaste karjatamine Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad
vaadata kui loodusliku valiku teel tekkinud ökoloogilistele tüüpidele, millele teatavat mõju on avaldanud ka inimene. Sõbralikkus ja inimese juurde kuuluvuse tunne on eesti hobuse iseloomulikumaid omadusi Õige tallimehe käe all kasvanud hobused tulevad ise inimese juurde, pakuvad oma pead silitamiseks. Kui oled neid küllalt vaadelnud, patsutanud ja pildistanud, tulevad nad saatma kuni väravani, seejärel lähevad kuulekalt tagasi, hoidudes karjana kokku noorhobused, vabad ja varsaga märad... Metshobune Eestis Rääkides hobuse ajaloost Eestis ei saa kuidagi mööda minna metshobusest. Kõige varasemad teadaolevad metshobuse luuleiud on pärit Kunda Lammasmäelt (VIIIVII aastatuhat e. Kr.), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud,
põllutöödeks kui ka sõidu- ja ratsahobuseks. Nad on kergesti õpetatavad ja varavalmivad ning vähenõudlikud . Algselt olid Tori hobused tähtsal kohal kõikies töödes, teda on kasutatud nii sõjaväe tehnikana kui ka kõige tavalisematel põllutöödel. Hiljem hakati kasutama teda ka ratsaspordis kui ka muul otstarbel. Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad. Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad. Tööl kasutatakse tõuhobuseid 20... 23 eluaastani. Mitmekülgsed hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu. [2] 2.1. Tõu kujunemine Tori hobuse aretamine sai alguse 1856. aastal asutatud Tori Hobusekasvandusest, mille põhieesmärgiks sai kohaliku hobusetõu täiustamine
32 5,41 173,1 1920 34 5,42 184,3 2040 36 5,43 195,5 2160 38 5,44 206,7 2280 40 5,45 218,0 2400 Tabel 4. Hobuste summaarsed tarbenormid, MJ päevas Eluskaal, kg Tööhobused Noorhobused Lõpptiined Imetavad Täkud märad märad kuni 400 80-100 41-56 85 118 - 500 95-120 49-66 100 142 86,7 600 110-140 57-76 115 164 97,4 700 - - 130 - 107,6
mitmesuguseid jalgade vigastusi. Täiskasvanud hobustele arvestatakse karjamaapinda 0,4-0,5 ha, noorhobustele 0,2-0,3ha. Hobustele eraldatud karjamaa jagatakse 8-18 kopliks, kus karjatamise kestus ühes koplis on 3-4 päeva. Karjamaarohtu arvestatakse hobuse kohta noorhobustele 30-40kg ja täiskasvanud hobustele ja varssadega märadele 50-60 kg. Karjamaarohuga kaetakse hobuste söödatarve täielikult. Hobuseid karjatatakse järgmiste karjatamisrühmadena : a) varssadega märad, b) noorhobused, c) vabad märad ja d) täkud. Joogivett tarvitavad täiskasvanud hobused 40-60 ja noorhobused 20-30 liitrit päevas. Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas. Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva. 78) Lammaste karjatamine Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad