Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest
kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Foto 1. (Keskkonnaministeerium, 2016) 2 Kasutatud kirjandus 1
kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Keskmiselt elavad nad 8-12-aastaseks. Kõige vanem põder on elanud 27 aasta vanuseks. Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa- alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksuvat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist
tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik Põdrad jõudsid Euroopa aladele pärast jääaega subarktiliste metsade kujunemise perioodil vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi). Elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus leidub jõgesid, soid, järvi, noorendikke ja võsastikke. Põtru võib kohata ka metsade lähedal olevatel põldudel, raielankidel (kasvama hakkav biomass on rikkalikuks toidulauaks). Põdrad oskavad hästi ujuda ja lähevad tihti vette. Nad on ka kiired jooksjad (hinnanguliselt kuni 56 km/h). Eelistavad liikuda üksi, talvel mõnikord väikestes karjades. Põdra kohatruudus on suhteliselt nõrk, rände pikkus võib olla mõnikümmend kuni mõnisada kilomeetrit. Üldtuntud on põtrade
seisukohad jahinduse asjus (Euroopa metsaomanike ... 2009). Metsaomanik suudab oma metsi jätkusuutlikult ja säästvalt majandada ainult sel juhul, kui tal on täielik õigus oma metsamaad kasutada, kasutusõiguste hulka kuulub ka jahiõigus. Maakasutust ei saa lahutada sellel paiknevatest ressurssidest. Ulukite ohjamisel on tähtis osa metsade majandamisel, kuna ulukid võivad kahjustada noorendikke. Ulukikahjustustega kaasneb puidu väärtuse vähenemine, selle ärahoidmiseks peavad metsaomanikud tegema kulukaid investeeringuid. Ülemäärane ulukiarvukus toob kaasa ka populatsioonide nõrgenemise ja haiguste leviku. Ainult metsaomanikega koostöös saab ulukeid ohjates metsa majandamiseks sobivaid lahendusi leida. (Euroopa metsaomanike ... 2009) Maaomanike ja jahimeeste vaheliste probleemide põhjusena võib välja tuua kehtivad seadused
1997 ja 2007 ning seejärel kinnitati tulemusi 1998., 2006., 2008. ja 2010. aasta analüüsiga. Analüüs 1 Aastal 1997 registreeriti Eestis kokku 359 metsatulekahju.65 2007. aastal oli see arv üle viie korra väiksem ehk registreeritud metsatulekahjusid oli 64.66 1997. aastal toimunud metsatulekahjude kogupindalaks oli 1146,5 ha67, samas kui 2007. aasta metsatulekahjude üldpindalaks oli 292,4 ha. 68 Keskealist, valmivat ja küpset metsa põles kokku 31,1 ha. Noorendikke põles 25,1 ha, metsauuendusi oli süttinud 2,1 ha ulatuses, raiesmikku põles 3,1 ha ja mittemetsamaad (raba, heinamaad) põles 231 hektarit.69 1997. aastal tõusis kogupindala arv nii kõrgeks ulatusliku metsapõlengu tõttu Vihterpalus, mis levis ligikaudu 700. hektaril.70 Kusjuures keskmiseks tulekahju suuruseks 2007. aastal oli 4,6 ha, mis on 0,9 ha suurem, kui taasiseseisvunud Eesti keskmine metsatulekahjude suurus. 1997. aastal oli keskmiseks tulekahju suuruseks 3,2 ha, see tulemus jäi
metsamaaks ja mittemetsamaaks. Metsamaaks loetakse maa-ala ,milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks. See jaguneb omakorda metsaga kaetud ja metsata metsamaaks ning selguseta (liitumata) metsakultuurideks. Metsaga kaetud metsamaaks loetakse noorendikud täiusega 0,4 ja enam ja ülejäänud puistud täiusega 0,3 ja enam. Metsata metsamaa on uuenemata raiesmikud, põlendikud, hukkunud puistud, lagendikud ja harvikud. Harvikuks nimetatakse keskealisi ja vanemaid puistuid täiusega 0,1-0,2 ja noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid; c) metsa kasvatamiseks kõlbmatud maad - sood, liivikud, perioodiliselt liigniisked alad; d) eriotstarbelised maad - õuemaad, elektri - ja sideliinid, alalised laoplatsid, metsateed, sihid, kraavid.
annaabi.ee 
