Poe lüürika olulisi kujundeid on ,,dream". Poe avaldas 1848. aastal proosapoeemi ,,Heureka", mille pühendas W.Humboldtile. Poe hämmastas kaasaegseid oma jõulise kujutlusvõimega. Fantastilised õuduslood ,,Ligeia", ,,Usheri maja hukk", ,,Punase surma mask", ,,Must kass" jt. järgivad romantismi parimaid traditsioone. Poe oli ka oma ajastu üks silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste. Samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud loomingupsühholoogiat ja zanriteooriat käsitlevaid esseesid. Näiteks surmajärgselt ilmunud "Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse, ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles avaneb Poe'st üsna üheseltmõistetav pilt: tunneme teda kui õuduslugude autorit, kuid novellidest on teistest tõlkimisväärsemaks arvatud nn. gooti jutte. Johannes Aavik oli mäletatavasti toonane eredaim Poe eestindaja.
klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,Noor-Eesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja
klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,NoorEesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas
Poe hämmastas kaasaegseid oma jõulise kujutlusvõimega. Fantastilised õuduslood ,,Ligeia", ,,Usheri maja hukk", ,,Punase surma mask", ,,Must kass" jt. järgivad romantismi parimaid traditsioone. Poe oli ka oma ajastu üks silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Ajavahemikus 18321845 kirjutas ta üle 60 jutustuse, mida nimetas ,,saladuslikeks lugudeks", ning mereromaani ,,Arthur Gordon Pymi lugu". Ta suri 7. oktoober 1849. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste, samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud zanriteooriat käsitlevaid esseid, nt surmajärgselt ilmunud ,,Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse ja ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles on ilmunud ka ,,Valik luuletisi" ja mitu novellikogu. TSITAATE Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. "Tsitaadiraamat" 2001
olnud Suits nii kodus kui sümbolistlikes, "Kõik on kokku unenägu" sisaldab endiselt unenäoteemaga sümbolismi jätku, kõrvuti uuenduslikkusega. 36. Teisi uusromantilise kallakuga kirjanikke Noor-Eesti ajajärgust (J. Randvere, A. Kallas, E. Enno, V. Grünthal-Ridala, M. Heiberg, J. Oks jt). Ernst Enno (1875-1934) esikkogu laideti maha, sattus kriitikute tulise pilgu ja sõna alla. Süüdistati luuletajat diletantismis, pealiskaudsuses, meeleolulises laialivalguvuses. Pandi alus Ennot ja nooreestlasi vastandavale käsitlusele, Ennot ei peetud mingiks intellektuaaliks ega teadlikuks EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 31 luuleuuendajaks, vaid müstiliste kalduvustega tundelüürikuks, kelle värsid on viimistlemata, hägusate kontuuridega. Selline looming ei sobinud kokku nooreestilike vormiprintsiipidega. Enno luule temaatika suures osas patriarhaalne, palju kodu- ja loodusmotiive, mis ei viita modernsele maailmale
ajakirjanduse. Noor-eestlaste algsed juhtmõtted oli sõnastanud Gustav Suits: võidelda väljaspool kõigist erakondadest loiduse ja ükskõiksuse vastu, kultuuri ja hariduse eest: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Esialgu paari aasta tagant välja antud albumid ei võimaldanud küllaldaselt selgitada oma seisukohti ega vastata paljudele kallaletungidele. Proletaarne ringkond (O. Münther, H. Pöögelmann jt) süüdistas nooreestlasi asotsiaalsuses, amoraalsuses, dekadentsis. Postimehe ringkonnad (A. Jürgenstein, V. Reiman) heitsid ette rahvuslike traditsioonide alahindamist, "eesti hinge" prantsustamist ja saksastamist. Ennekõike oli ajakirja vaja nooreestlastele endile rühmituse arenguks. Ehkki ajakirja väljaandmist kimbutasid mitmed takistused, ei jätnud see jälge ajakirja sisule ega välimusele. Ajakiri oli sisuliselt uudne, mitmekülgne, toimetatud läbimõeldult ja kujundatud maitsekalt. Toimetamises
annaabi.ee 
