Tegelased: Arnold Co Angalo Grimma Gurder Torrit Rott Bobo Hertsog Dorcas Morki- Memm Masklin Ja teised noomid Kokkuvõtte: Elasid noomid, kes näevad välja nagu inimesed ainult palju väiksemad. Morki- Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena. Nad asusid elama karjääri.
· Samal perioodil kaks olulist arengutähist: Hieroglüüfkiri vase kasutuselevõtt · Need tähised märgivad tsivilisatsiooni algust Ajaloo periodiseering · Vana riik (u 1950-1650 eKr) valitsejate võimu kõrgaeg suured püramiidid Giza väljadel välissuhted hõredad · Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) riigi ühendasid taas Teeba linna valitsejad oluline osa riigi juhtimisel juba ka noomide asehalduritel noomidel Egiptusele kuulus nüüd ka lõunas asuv Nuubia Ajaloo periodiseering · Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond · Hilis-Egiptuse periood (u 1075-525 eKr) preestrite riik ka välisvalitsejad Vaarao · Piiramatu võimuga valitseja · Isik jumalikustatud · Tema võim on ka jumalate võim · Ra pojad · Eluajal Horos · Surnuna Osiris
Egiptus oli kõrbetst ümbritsetuna muust maailmast eraldatud, sp tekkis omamoodi kultuur. Põlluharimine oli võimalik Niiluse üleujutuste tõttu. Inimlik ja looduslik kord käsikäes. Põlluharijate asulad 5000 ekr, Menes ühendas riigid 3000 ekr, millal võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik valitsejate võimu kõrgaeg, püramiidid, välissuhted hõredad Keskmine riik riigi ühendasid Teeba linna valitsejad, Egiptusele kuulus Nuubia, oluline osa riigi juhtimisel oli noomidel Uus riik välise võimsuse hiilgeaeg, sõjaline tegevus, preesterkond oluline Hilis-Egiptuse periood preestrite riik, välisvalitsejad Egiptuse ühiskonnaklassid Riik ja ühiskond toimis kindla korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond rangelt hierarhiline ning kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. Enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal.
Ajaloo põhietapid: 3000 eKr oli ühtne riik, kuningas Menes;umb. siis tekkis egiptuse hieroglüüfkiri. Muistse Egiptuse ajal. jaguneb 3-ks per: Vana riik umb. 2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus, riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad, välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes, siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279-1213 eKr valitses Ramses II
autoriteedi kõrgaeg. Selle perioodi kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks on suured püramiidid, mis asetsevad Memphise lähedal Gizas. Naabermaadega läbikäimine oli tol ajal väga hõre. Kui Vana riik oli sisesegaduste tagajärjel lagunenud, ühendasid maa uuesti ühtseks riigiks Ülem-Egiptusest Teeba linnast pärit valitsejad. Algas Keskmise riigi ajajärk ( u 1950-1650 eKr). Riigi juhtimisel oli tähtis osa noomidel (asehalduritel). Umbes 1650 aastat eKr hüksoslaste sissetungiga Aasiast Niiluse deltasse lõppes Keskmise riigi aeg. Teeba valitseja tõrjus hüksoslased välja ning alas Uue riigi periood (u 1550 1075 eKr). Sellest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased õppisid hüksoslastelt hobukaarikute kasutamise ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis- Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli
Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085. Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga. Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim Süürias ja Palestiinas. Amenhotep IV /Ehnaton (1361 – 1340) kehtestas teadaolevalt esmakordselt inimkonna ajaloos
Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085. Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga. Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim Süürias ja Palestiinas. Amenhotep IV /Ehnaton (1361 – 1340) kehtestas teadaolevalt