sovangut. ILLUSTRAATORID On kõnega otseslt seotud sõnatud tegevused, mida kasutatakse sõnalise väljenduse kordamiseks, täiendamiseks või rõhutamiseks. Illustraatorid aitavad kõnelejal väljenduda elavamalt, kuulajal aga paremini aru saada. Sõltub samuti tüübist ja rahvuslikust omapärast. Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston
kasvanud pingeid, niiviisi luuakse järgmisteks kohtumisteks soodne pinnas. Oluline on meelde jätta, et tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitamisel on paljudes kultuurides ühesugused kombed: esimesena tervitab saabuja kohalolijat, mees naist, noorem eakamat, alluv ülemat jne. See, kuidas tervitada, sõltub sellest, kui lähedased inimesed on. Lähedamaste inimeste tervitust võib saata suudlus, juhututtavad võivad ainult noogutamise ja äratundmisega piirduda. Käepigistus on kõige levinum tervitusviis, mida saadab kindlasti ka silmside. Naistel on õigus otsustada, kas ulatada kätt tervitamiseks või mitte. Hüvastijätt eeldab nagu tervitaminegi viisakust ja oskust hüvasti jätta. Oluline on näidata välja tänu suhtlemise või tutvumise eest. 5 Kasutatud kirjandus Annus-Anijärv, Laivi. Protokoll ja etikett. Kättesaadav: http://www.lvrkk
projekti lahti seletades, millelegi osutades, rütmi ette näidates. Näiteks ütleb ostja müüjale- Ma 6 soovin seda lihatükki- ja näitab näpuga soovitud karbonaadi poole. Ja öeldes noogutame, eitades raputame pead. Püütud kalapurakat kirjeldades joonistab kalamees kätega õhku Regulaatorid on tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused
- Üksmeel Absoluutne üksmeel Kõik on poolt, mitte keegi ei tohi olla erapooletu või vastu. Nt. Versailles rahukonverents. Suhteline üksmeel Siin ei arvestata erapooletuid. Need, kes kohal, peavad hääletama poolt. (ÜRO julgeoleku nõukogu) - Enamushääletamine Lihthäälteenamus (poolt rohkem kui vastu) Absoluutne enamus (2/3) - Konsensus Ei hääletata. Vaadatakse, kas antakse nõusolek noogutamise teel. - Kaalutushääletamine Riigid ei ole häälte hulgalt võrdsed. Funktsioonid: - Koondamine ja liigendamine. Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. Normid KOOLIASJAD onenote Page 10 Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. - Normid Kujundavad välja normid, mille järgi riigid toimivad. - Kaasamine, värbamine Haaratakse oma tegevusse võimalikult palju riike. - Sotsialiseerimine
intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit. Ilmsed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Zestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus/jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev). Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Kui lapsega suhtlemisel on vanematelt tuleb mitteverbaalne ja verbaalne info korduvalt vastuoluline, siis võib lapse isiksuse areng selle tõttu kannatada. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistuse ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Pilgu suunamine mujale näitab vastuvõtjale,
annaabi.ee 
