kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed erinevad Bradyrhizobiumi liigid, Lhis-Ida hernesordid ei nakatu Euroopa hernesortidel kasvavate Rhizobiumi liikidega. Vajalikud keskkonnatingimused: mulla neutraalne pH, mesofiilid, fosfor- ATP, molbdeenja raud-nitrogenaas ja leghemoglobiin, kaltsium. 65 % pllumajanduses kasutatavast lmmastikust on saadud bioloogiliste protsesside tulemusel. Frankia moodustab nooduleid katteseemnetaimedel lepp (Alnus), mrt (Myrica), Purchia;
kõhulantisus, esineb madal suremus. Patoloogiline anatoomia tibudel: valged sõlmekesed maksas, põrnas, kopsudes, südames, soolestikus ja lihasmaos. Kreemjas rebukoti sisu. Liigesed turses. Eksudaat silma eeskambris. Patoloogiline anatoomia noortel ja täiskasvanutel: suurenenud põrn, neerud. Aneemia. Võib esineda tsüste pankreases. Kukkedel võib munanditest leida nooduleid. Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 39. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed
munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus. Patoloogiline anatoomia tibudel: valged sõlmekesed maksas, põrnas, kopsudes, südames, soolestikus ja lihasmaos. Kreemjas rebukoti sisu. Liigesed turses. Eksudaat silma eeskambris. Patoloogiline anatoomia noortel ja täiskasvanutel: suurenenud põrn, neerud. Aneemia. Võib esineda tsüste pankreases. Kukkedel võib munanditest leida nooduleid. Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 41. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed
Kahe külgmise kitsa puitunud tiivaga vili (seeme) on pähklike, mis asub puitunud viljaurva("lepakäbi") soomuste vahel. Paljud liigid uuenevad hästi vegetatiivselt (juure- või kännuvõsust). Enamik liike pioneerpuuliigid asustavad esimestena raiesmikke,põlendikke, söötis põllumaid. Hästiarenenud pinnalähedasel juurestiku peenjuurtel esinevad õhulämmastikku siduvad mügarbakterid (Frankia), mis moodustavad juurtel suuri juuremügaraid ehk nooduleid. Puit on pehme, kerge (tihedus 420550 kg/m3), mitte eriti elastne, väga kergesti töödeldav, värvuselt roosakasvalge kuni punakaspruun (õhu käes seismisel tumeneb). Kasutatakse mööbli-, vineeri- ja taaratööstuses, treimisel, kala ja liha suitsutamisel, siseviimistlustöödel ehituses, vesiehitustel ja kütteks, vähesel määral ka tselluloosi tootmiseks ning äädikhappe ning puusöe valmistamiseks. Varemalt kasutati sanglepa puitu tema pehmuse tõttu ummiknõude õõnestamiseks ja
nifL geeni produkt interakteerub NifA-ga, takistades NifA-vahendatud transkriptsiooni aktivatsiooni fikseeritud lämmastiku (ammoonium või aminohapped) olemasolul. NtrC aktiivsuse regulatsioonist tuleb detailsemalt juttu hiljem. Lämmastiku fikseerimise regulatsioon sümbioosis elavatel bakteritel Rhizobium'i rakud elavad sümbioosis liblikõieliste taimedega, moodustades taime juurtel mügaraid e. nooduleid (nodules). Noodulid on kõrgelt diferentseerunud taimeorganid. Nooduli sisemine kude sisaldab baktereid. Sattudes taimeraku tsütoplasmasse, bakterirakud paljunevad ning diferentseeruvad lämmastikku fikseerivateks bakterioidideks. Bakterioidid on taimeraku tsütosoolist eraldatud peribakterioidse membraaniga. Lõpuni diferentseerunud noodulites on taimerakud bakterioididega täidetud. Bakterid
kontsentratsiooni taimekoes. Geenid nagu glutatiooni peroksidaas btuE, glutatiooni S-transferaas gst, katalaas katE ja lämmastikoskiidi reduktaas norR on tunduvalt sagedamini esindatud endofüütide genoomis võrreldes sümbiontide ja patogeenidega. Samas vähendades reaktiivsete radikaalide hulka taimekudedes võivad endofüüdid vähendada ka taime enda stressi, mis võib tekkida taimes biootiliste (nt teine taim) või abiootiliste tegurite mõjul. Võrreldes nooduleid moodustavate lämmastikfikseerijatega on endofüütidel levinud pigem tüüp IV sekretsioonisüsteem, mis on oluline konjugatsiooniks ning tüüp IVa piilid pinnal liikumiseks, lisaks veel teised adhesiooniks vajalikud geenid, mis soodustavad taimekudede koloniseerimist. 16.6. Inimese patogeenid ja kommensandid endofüütidena Nii endofüüdid kui ka inimese patogeensed bakterid vajavad efektiivseks kudede koloniseerimiseks sarnaseid mehhanisme, nagu näiteks siderofooride
annaabi.ee 
