Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla"
Teisena esitati Erkki-Sven Tüüri ,,Passion". See on teine osa tsüklist "Action. Passion. Illusion", mis on kirjutatud keelpilliorkestrile. See teos algas sarnaselt eelmisele sarnase viisiga. Need teosed sobisid omavahel kokku, sest meloodia ühetaolisus oli märgata. Aga lõpus muutus teos väga suurel määral. Algusest ja peaaegu lõpuni oli teos ilusa kõlaga ning helikeel oli tonaalne, seda oli hea kuulata. Lõpuks aga kokkukõlavus täiesti kadus, justkui oleks viiuldajad ilma noodita juhuslikult mängima hakanud. See minu meelest rikkus kogu teose ära. Ning viimasena esitati Tüüri ,,Reekviemi", mis on pühendatud väga varakult lahkunud dirigendile Peeter Liljele, kes oli enne surma just asumas Estonia teatri peadirigendi kohale. Juba ainuüksi kuulamise järgi võis ära öelda, et tegu on väga kurva looga ning mulle see ei meeldinud, sest seal ka minu meelest ei kõlanud kõik kokku. Kohati oli tunne, nagu see oleks kuskilt õudusfilmist võetud.
Orkester oleks kui teiseks vaatsuseks üles ärganud ning hääle sisse saanud ning mänginud seda pala kogu tema ilus ja võimsuses. Lõpetuseks kõlas jällegi Tsaikovski variatsioon teemal Rokoko. Solistiks oli noor, kuid juba tuntud ja heal tasemel muusik Aleksei Stadler, kes mängis tsellot. See kõlas väga kaunilt. Kuigi pala kestvus oli peaaegu 10 minutit, kuulasin seda ühel hingetõmbel. See oli vapustav, kuidas üks nooruk suutis niivõrd pika aja jooksul mängida ilma noodita. Orkester otse loomulikult vaatas nooti, kuid solist mitte. Sellise hea mälu treenimiseks kulus vist palju aega. Kuid kes teab, võib-olla on see tal juba loodusest niivõrd hea. Meloodia oli sujuv ning vaikne. Tsello mängis lõbutsevalt ning viiulid mängisid talle takka justkui pahandavad emad, kes keelavad oma lapsel lompides tatsata. Üldmulje kontserdist oli vägagi hea. Kuna mulle meeldivad sellist laadi instrumentaalmuusika
harjutada. Tal oli mingisugune kahtlane kõrihaigus, mis teda kurnas. Tal oli väga palju austajaid, inimesed imetlesid tema viiulimängu, arvati et ta on saatan, kuna mängib liiga hästi. Palju kontserte, teenis palju raha. Teda kiusati palju taga, laimati, kadetseti. Looming Iseloomulikud jooned Virtuoosne, meisterlik Kujundirikas Dramaatilised kontrastid Fantaasiaränd Esimene kes mängis peast, noodita Võttis kasutusele uusi mänguvõtteid: o Flazolett kõrgelt mängimine ühel keelel o Mängimine tertsides o Glissando ühelt noodilt teisele libisemine o Vibrato 2 viiulkontserti Palju kammerteoseid Variatsioonid ooperi ja balleti teemadele Tähtsus: Hakkas mängima peast Tõi uusi mänguvõtteid viiulimängu
......... 11 ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: · ei ole luba ilma noodita viisi õpetada · Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Head koorid ka Põltsamaal, Tormas. Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad
Tegelikult on ju see, kas midagi on kirja pandud või suuliselt kokku lepitud, vaid protseduuri küsimus. Nagu rõhutab Berendt: “Arranžeering sünnib hetkel, kui midagi otsustatakse. Pole oluline, kas seda tehakse suuliselt või kirjalikult” (Berendt 1999: 173). Tänapäeval ei kujuta keegi ette džässi ilma Ellingtoni ja tema orkestrita, nende mängu kuulates aga on kohe selge, et nii keerulist ja läbitöötatud muusikat ilma põhjaliku arranžeeringu ja noodita, nn head arrangement’i korras mängida pole võimalik. Samuti eksisteeris mõnda aega suurte orkestrite suund, mille nimeks oli progressiivne ehk sümfooniline džäss 39 – seega siis kirjalik tradit- sioon. Tundub, et tõde peitub nende kahe äärmuse vahel ja saamaks ülevaadet džässist kui tervikust, tuleb sellega paratamatult arvestada. Alates bebop’i ilmumisest 1940. aastate lõpul sai džässis valitsevaks kromaatiline harmoo-
annaabi.ee 
