JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis
Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le löökpillimängijale. Seejärel tegeles Stockhausen mõnda aega peamiselt elektronmuusikaga. Katsetas elektronm. võimalustega. Esimesteks tähelepanu äratanud teosteks oli ,,Elektronische Studie I" (1953) ja ,,Elektronische Studie II" (1954). See on esimene elektronmuusika teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. Stockhauseni kõige kuulsam elektronm. teos on aga ,,Gesang der Jünglinge" (1955-56). See oli esimene elektronmuusika teos, mille ettekanne toimus väljaspool stuudiot. Elktronm. avaldunud uudsed ideed avaldavad teistes zanrites. ,,Gruppen" (1957) on kirjutatud kolmele orkestrile, igal orkestril oma dirigent. Eesmärk oli luua uudne muusikaline ruum, kus oleksid erinevad rütmi- ja helitasandid. Vokaalmuusikast on kõige tuntum ,,Stimmung" (1968) kuuele lauljale
pärineb 1953 aastast. Varasematest oopustest paistis silma veel seeriatehnikas kirjutatud "Kreuzpiel" (1951), mis on kirjutatud oboele, bassklarnetile ja löökpillidele. Elektronmuusika: Stockhauseni suuremat tähelepanu äratanud elektroonilised teosed on "Elektronische Studie I" (1953) ja "Elektronische Studie II" (1954). Neist esimene oli kokku pandud stuudios genereeritud erinevatest siinustoonidest, teine oli aga esimene elektronmuusika teos maailmas, mis sai noodistatud ja ka partituurina välja antud. Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956). Järgmises heliteoses "Kontakte" ("Kontaktid" 1958-1960) kasutas Stockhausen Kölni stuudio võimalusi äärmise piirini: segas omavahel erinevaid lainekujusid, kasutas valge ja roosa müra generaatoreid, mitmesuguseid kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970
-Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõjutanud jazzi meloodilist ja harmoonilist külge. -Neegrid alustasid jazz-muusikat hoogsate marsside ja tantsudega. -Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. See on noodistatud klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget).
kannatada sai samuti samas majas olev Cyrillus Kreegi korter. Küll ei ole väga täpselt teada mida Kreek sellest tulekahjus kaotas. Arvatavasti hävisid tema noodikgu ja Peetet Süda saadetud kirjad. Pärast seda koledat insidenti kolis Kreek elama Haapsallu, kus ta asus tööle Läänemaa Õpetajate Seminaris ja Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Kuigi ta koolis enda loomingust väga ei rääkinud, andis ta igale õpilasele enda noodistatud rahvaviisi ära õppida ja semestri alguses esitada. Ta tegi endiselt usinat tööd rahvaviiside kogumiseks ja rändas seetõttu ka Eestis palju ringi. Cyrillius Kreek üritas aga olla aktiivne kõiges, seega tegeles ta veel koorijuhtimisega, kontsertide korraldamisega, oli paljude ürituste eestvedaja ja koostas noodiväljanadeid. Oma teoseid lasi ta kooridel aga esitada harva. 1923.aasta sügiskuudel kirjutas C.Kreek psalmtekstidele rea vaimulikke laule, mis kuulajat lummasid
Elektronmuusika Elektronmuusika jäi Stockhauseni pärusmaaks Kölni stuudios. Karlheinz jõudis tõusta kunsti tasemele eksperimenteerimises. Tema esimesteks tähelepanu äratavateks teosteks on ,,Elektronische Studie I, II". ,,Elektronische Studie I" on kokku genereeritud erinevates siinushelidest stuudios. Siinusheli on kõige puhtam muusikaline heli, millel puuduvad ülemhelid. ,,Elektronische Studie II" on esimene elektronmuusikaline teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. ,,Noorukite laul" (1956) on teos, mis põhjustas skandaali oma kõlapildiga. See teos on kirjutatud aastal 1956 ning see üks tuntumaid elektronmuusika teoseid, mis väljus esimesena stuudio seinte vahelt, et seda esitada kontsertettekandena. ,,Noorukite laulu" avalik esiettekanne toimus Kölni katedraalis. ,,Kontaktid" on teos, kus Karlheinz kasutab viimase võimaluseni elektronmuusika vahendeid.
Karlheinz Stockhausen Sarnasused bouleziga: mõlemad Messiaeni õpilased, tegutsenud Darmstadtis, elektronmuusika, serialism. Erinevused: Stockhausen ei ole ainult serialist. Kirjutas mitmes stiilis ja tehnikas. Elektronmuusika Esimene helilooja, kes suutis helitöödega tõusta elektrooniliste eksperimentide tasemelt arvestatava kunstilise tasemeni. Esimesed tähtsamad teosed: "Elektronische Studie I ja II". Teine teos oli esimene elektrooniline teos maailmas, mis sai noodistatud ja partituurina kirja pandud. Praegu tuntuimaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" (noorukite laul). Miksis kokku poisi hääle mitmekordse salvestise. "Kontakte" kasutab kõike, mida tolle aja elektronmuusika lubas kasutada. Hiljem hakkas segamaa akustilist ja elektronmuusika. Kammermuusika Ta segas aleatoorilist ja serialistlikku muusikat. Näiteks teos "Zeitmasse". Muusikud mängivad küll serialistlikult organiseeritud partiid, kuid mängivad eri taktimõõtudes ja tempodes
annaabi.ee 
