· Õigustloovates aktides mitte kasutada käskivat ega möönvat kõneviisi. Tava kohaselt kasutatakse kindlat kõneviisi ja sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. · Üksikaktis (indiviudaalses käitumiseeskirjas) sisalduvas ettekirjutuses kasutatakse käskivat, lubavat või keelevat sõnastust. · Käändsõnad üldjuhul ainsuses. · Vältida lühendite kasutamist. · Vältida nominaalstiili. Seaduskeele terminoloogia Õigusaktis kasutatakse: · Üldkeelesõnu ei võimalda alati mõtet ebamäärasuse või mitmetähenduslikkuse tõttu edasi anda, ei saa kasutada stiililise sobimatuse tõttu, võivad erineda tavatähenduses õigusaktis antavast tähendusest. · oskuskeelesõnu valdkonnatermineid · õigustermineid Terminid Termin ehk oskussõna on mõiste märk, mis võib olla väljendatud sõna, sünaühendi või fraasiga.
Nominaalstiil tähendab seda, et lauses kasutatakse tühje tugiverbe, mine- või muid tegusõnatuletisi. Selle asemel, et kirjutada/öelda näiteks, et: „Tegemist on veebiregistriga ja kogu andmetehaldus toimub Internetis“, kirjutab ametnik: „Registriandmete muutmine toimub kasutajanime ja salasõna olemasolu korral veebipõhiselt“. (Kerge 2005: 38-39) Selline lausekonstruktsioon on pikk ja veniv ning võib lugeja ajada segadusse. Nominaalstiili iseloomustavad järgmised tugiverbid: aset leidma, toimuma, kuuluma, teostama ja vajama. Et lause oleks paremini mõistetav, tuleks tühiverb lihtsalt ära jätta (Pullerits 2010: 15-17). Lisaks tugiverbidele on populaarne ka mine- ja muude tegusõnatuletiste kasutamine. Näiteks selle asemel, et öelda: „Tugevad ja väljapaistvad ettevõtted saavad Tartus kujuneda siis, kui avalik sektor panustab oluliselt üldisesse loome- ja ärikliimasse“,
2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 3) Varjatud. Sõnumi täpsustamine Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid, mida te tohite teha ja mida mitte. Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 2) Ebamäärased asesõnad. 3) Ebamäärased tegusõnad. 4) Nominaalstiil. Nominaalstiili efekti tekitamine: 1) Kasutada ülimalt ebamääraseid nimisõnu, millel ilmselgelt pole kõigile ühest tähendust. 2) Muuta tegusõnad nimisõnadeks - nominalisatsioon. 6 Keelekasutusmallid: 1) Absoluut. 2) Pealesurutud piirangud - sõnad või fraasid, mis jätavad mulje, et teil ei ole teist valikut. 3) Pealesurutud väärtushinnangud. Pealesurutud piirangud:
tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid Õkeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et Õkeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Ihering: Sandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Sandja räägib keele abil. Õkeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski tundub, et Õkeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused. Et Sed on ühiskonna normaalse toimimise siduv ehk normatiivne alus, peavad nad olema arusaadavad selle ühiskonna liikmetele.
Uute erialamõistete tähistamiseks terminitega kasutab oskuskeel mõnikord üldkeele sõnavara. Oskuskeelest kandub omakorda osa uusi termineid üldkeelde. Õiguskeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid õiguskeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õiguskeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski toob nominaalstiili õigustamatu kasutamine kaasa pelgalt sõnastusvead (“nimisõnatõbi”). Siiski tundub, et õiguskeele stiiliküsimused pole tänapäeva Eestis põhilised mureküsimused.
annaabi.ee 
