3Millised on variatsiooninäitarvud........................................................................................ 4 2.4Mis on mood?..................................................................................................................... 4 2.5Mis on mediaan?................................................................................................................ 4 2.6Olukord (loengukiledelt). Millal kasutada moodi / mediaani / aritm. keskmist. mitu olukorda (nominaalskaalal, järjeskaalal, intevallskaalal).........................................................4 3Kahe tunnuse analüüs. Sageduste risttabel. Hii-ruut-test........................................................4 3.1Risttabelis üks lahter esile toodud (värviga). Kuidas interpreteerida (rea / veeru / üldprotsent) 3 küsimust.......................................................................................................... 4 3.2Formuleerida hii-ruut-testi nullhüpotees
4 1.2 Mõõtmisskaalad Objekti iseloomustavate tunnuste väärtuste määramiseks kasutatakse erinevaid tüüpi skaalasid.. 1. Nimi- ehk nominaalskaala (nominal, categorical). Kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks sugu (mees/naine), rahvus, huvid, lemmikvärvid, iluuisutajate numbrid (nende numbritega ei saa teha statistilisi arvutusi), telefoninumbrid. Kui uuritava objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida saab teha, on loendamine ja vastavate sageduste leidmine. Nominaaltunnuse erijuhuks on kaheväärtuseline tunnus ehk dihhotoomne tunnus ehk alternatiivne tunnus. Näiteks sugu (mees/ naine), vastus küsimusele (jaa/ei, poolt/vastu). Sellist 2. Järjestuskaala ehk astmeline skaala (ordinar). Võimaldab elemente uuritava tunnuse alusel järjestada
Näited:Kliinilised uuringud Hälbiva juhtumi analüüs kahe sarnase, kuid erineva lõpptulemusega juhtumi võrdlus + Sisukad ja mahukad kirjeldused - Põhjuslikke seoseid ei saa kindlaks teha; Vähene usaldusväärsus ja valiidsus; Pole korratavad; Retrospektiivsed andmed unustamine ja motiveeritud unustamine 32. Kooslusuuringud. Kooslustabeli koostamine. ...hindavad kahe muutuja kategooriate kõigi kombinatsioonide vahelist seost. Andmed nominaalskaalal andmeid võimalik kategoriseerida Peame teadma iga indiviidi kohta vähemalt kahte asja Kooslustabel (slaidilt vaata, kuidas käis) : - on kahe muutuja kõikide kombinatsioonide esitus - Iga indiviidi tulemus on ainult ühes tabeliruudus - Vähemalt 2x2 (2 muutujat ja kummalgi kaks taset; 2 rida ja 2 veergu) - Statistiline analüüs hii-ruut - Andmed: sagedused (%) või loendatavad andmed 33
või hindab andmeid ja selgitab nende vahelisi seoseid. Kooslustabelid Suur osa psühholoogilistest uuringutest otsib vastust küsimusele, kas tulemus ühe muutuja osas on kuidagi seotud teise muutuja väärtustega. Üks võimalus seda uurida on esitada andmed kooslustabelina, mille puhul esitatakse kahe muutuja väärtuste kõigi kombinatsioonide sagedused e. koosesinemissagedused. Kooslustabeleid kasutatakse eelkõige selliste muutujate vaheliste seoste uurimiseks, mida mõõdetakse nominaalskaalal; iga indiviidi tulemus on ainult ühes pesas (tabeliruudus). Seega: me peame teadma iga uuritava kohta vähemalt kahte asja; iga uuritav on oma andmetega tabelis ainult üks kord. Andmed võib tabelis esitada absoluutsete sagedustena või absoluutse sageduse suhtarvuna indiviidide koguarvusse ehk suhteliste sagedustena (nimetatakse tavaliselt jaotustabeliks). Kooslustabelina esitatud andmete puhul statistilise seose näitajaks on hii-ruut ( ). Näide õpikust (tabel 4-2)
statistiliste meetoditega me neid töödelda ei saa. Sageli on aga otstarbekas asendada pikad vastusevariandid kokkuleppeliste lühenditega. Tunnuse kui juhusliku suuruse väärtusi väljendatakse kindlat tüüpi mõõteskaalal. Iga skaalatüübi korral saab rakendada omi, sellele skaalatüübile kõige sobivamaid statistilise analüüsi võtteid. Nende valik sõltub sellest, milliseid matemaatilisi teisendusi tohib ühe või teise skaala puhul kasutada. o Nominaalskaalal mõõtmine tugineb kõige vähemate kitsendustega reeglite arv- või muude väärtuste omistamisel. Ainus reegel on: ühele ja samale omaduste klassile (liigile) ei tohi omistada erisuguseid väärtusi, erinevatele klassidele ei tohi omistada üht ja sama väärtust. Nominaaltunnuste analüüsi võimalused piirduvad väärtuste esinemissageduse loendamisega, väärtuste võrdlemisega. Neid analüüsimeetodeid, kus väärtustele tuleb
1.2. Skaleerimine Scala (ld. k.) - trepp, astrik Mõõtmine (ehk skaleerimine) on objektide ja nähtuste arvu korrastamine kindlate reeglite järgi (S.S. Stevens). Skaleerimine on mõõtmine laias tähenduses. Mõõtmine kitsamas tähenduses on skaleerimise erijuht (skaleerimise ideestiku konkreetne rakendus). 1.2.1. Skaalade tüübid I. Nominaalskaala (nimetuste skaala). Klassifitseeritavad objektid on eristatavad nimetuste alusel. Objektide (loetelu) järjekorra muutmine nominaalskaalal ei muuda klassifitseerimise alust. Näited: Kontrolltööst puudusid Ants, Mati, Jaan, Maie ja Linda. Peeter on kaval, ettevaatlik, kahtlustav, tark ja rõõmsameelne. II. Ordinaalskaala (järjestusskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses. Selle tunnuse alusel objektide järjestuse muutmine pole võimalik. Näited: Ilm võib olla (1) külm, (2) jahe, (3) soe ja (4) kuum. Jaan on kiire jooksja
annaabi.ee 
