Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nomin" - 6 õppematerjali

Rahanduse valemid
1
doc

Rahanduse valemid

ln (FV/PV) ln ( FV/PV) Aeg, mille jooksul summa PV kasvitub FV-ks 1 n = |2| n = |3 ln (1 + k ) m * ln (1 + k/m) ln (FV/PV) n= k 1/n FV Nomin. aastane im, mille rakendamisel PV kasvitub FV-ks n aastaga. 1 k = - 1 |2| PV FV 1/(nm) ln (FV/PV) k = m * - 1 |3 k = | PV n CF0 (1 + g ) 1 + g n Kasvava annuiteedi nüüdisväärtus1 PV = 1 -

Majandus → Rahanduse alused
331 allalaadimist
Mikro-ja makroökonoomika kodutöö
6
doc

Mikro-ja makroökonoomika kodutöö

d) Reaalse SKP arvutamisel kasutatakse baashindadena 2005.aasta hindu. Sellepärast on 2005.aasta nominaalne ja reaalne SKP samad ning deflaator 100. Eestis on keskmine hinnatase aasta aastalt kasvanud. 2011.aastal on see ligikaudu 55% võrra kõrgem kui 2000.aastal. SKP deflaator= (Nominaalne SKP / Reaalne SKP) x 100% e) Nominaalse ja reaalse SKP kasvumäär (%) 200 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 0 Nomin. - 13,16 11,55 12,12 11,08 15,45 19,75 20,0 1,461 -15,117 3,365 11,658 6 4 1 4 1 6 0 Reaalne - 6,282 6,560 7,765 6,343 8,854 10,09 7,49 -3,671 -14,258 2,264 7,636 7 2 Aastatel 2000-2007 on SKP võrreldes eelneva aastaga jätkuvalt tõusnud. 2008. ja 2009. aastal

Majandus → Mikro- ja makroökonoomia
197 allalaadimist
Elektroonika
32
doc

Elektroonika

U0=3..30mV *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. *Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Elektroonika eksamiks
3
doc

Elektroonika eksamiks

*nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest nullnihkepinge 10..100uV/V U0. U0- *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. koormustak 2k,10k Kui sisendis 0 U0=3..30mV *toitepinged(nomin, min, 3. JOONIS456(paremal)

Elektroonika → Elektroonika
514 allalaadimist
Majandus
43
doc

Majandus

RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 MIDA RKP MÕÕDAB; MIDA EI MÕÕDA? RKP mõõdab: 1) majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. 22 Eristatakse: · nominaalset RKP-d ­ aasta jooksul toodetud kaubad ja teenused jooksvates hindades; · reaalset RKP-d ­ näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nomin. RKP/ Reaalne RKP* 100 = RKP DEFLAATOR Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. 2) lõpptoodangut ­ soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. 3) Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul ­ tavaliselt 1 aasta. 4) RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N.: keskkonna reostus (me ei tea millise ,,hinnaga"

Majandus → Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

98 * Nihkepinge triivid: 1) Soojuslik triiv: U0/ 3 ­ 10µV/0K; 2) Ajaline triiv: U0/t 2 ­ 10µV/kuus; 3) Toitepingest sõltuv triiv: U0/Ut 10 ­ 100µV/V (!) + - * Suurimad väljundpinged U välj max ; U välj max ; (nominaal koormustakistuse ja toitepinge korral). * Suurimad diferents- ja ühissignaali pinged Ud max Usf max * Nominaalne koormustakistus (2kOhm, 10kOhm). * Toitepinged (nomin., min., max.). * Ühikvõimenduse sagedus f1 (ft) on sagedus, mille pu- hul võimendusteguri moodul on võrdne ühega. * Talitluskiirus (dU/dt) on väljundpinge suurim muut- miskiirus, diferentspinge hüppelisel muutumisel (90 ­ ... V/µs). 99 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused. 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil. Inverteeriv võimendi Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis d = Isis = Its

Elektroonika → Elektroonika ja it
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun