4 Haistmine Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete puhul, eri autorid on neid rühmitanud erinevalt. Nõnda ei olegi lõhnadel spetsiaalseid nimetusi, vaid neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu.
Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. Haistmine. Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel ninasõõrmete ja suuõõne kaudu seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomadest tunduvalt nõrgem. Inimesel on ~107 haistmisrakku, saksa lambakoeral on 2,2x108 haistmisrakku. Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Nt loodud lõhnade klassifikatsioon, milles eristatakse 6 lõhnaklassi ja 6 nn objekti:
adaptatsioon võib seletada teatud muutusi tajus, mis leiavad aset pärast pika aja jooksul teatud kindlat tüüpi stiimuli jälgimist; nagu näiteks liikumise järelefekt. 15. Haistmine kui kontaktne ja mittekontaktne meel Haistmine. Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel ninasõõrmete ja suuõõne kaudu seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomadest tunduvalt nõrgem. Inimesel on ~10 7 haistmisrakku, saksa lambakoeral on 2,2x108 haistmisrakku. Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad
Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. Haistmine. Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel ninasõõrmete ja suuõõne kaudu seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomadest tunduvalt nõrgem. Inimesel on ~107 haistmisrakku, saksa lambakoeral on 2,2x108 haistmisrakku. Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Nt loodud lõhnade klassifikatsioon, milles eristatakse 6 lõhnaklassi ja 6 nn objekti:
Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. Haistmine. Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel ninasõõrmete ja suuõõne kaudu seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomadest tunduvalt nõrgem. Inimesel on ~107 haistmisrakku, saksa lambakoeral on 2,2x108 haistmisrakku. Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Nt loodud lõhnade klassifikatsioon, milles eristatakse 6 lõhnaklassi ja 6 nn objekti:
annaabi.ee 
