kiirgusele, eriti kiirtele pikkusega 290-320mm, mille korral keratinotsüütides aktiveeruvad proto-onkogeenid ning inaktiveeruvad supressorgeenid4,5. Liigne UV kiirgus soodustab ka hapniku vabade radikalide suurenenud tootmist, seega kartsinogeneesi2. Kliiniline pilt Eristatakse erinevaid BCC kliinilisi vorme: sõlmeline, haavanduv, pigmenteerunud ning infiltratiivne; vähemal määral esineb ka superfitsiaalset BCC6. Tavaliselt on BCC valutu, põhjustab ripsmetekadu. Nodulaarne vorm moodustab umbes 60-80% kõigist juhtumeist ning tavaliselt haarab pea piirkonda. Nodulaarse vormi korral tekib kõrgenenud eksofüütne pärlikujuline sõlm, mille pinnal näha ka teleangiektaatilisi veresooni. Sõlme suurenemisel võib see tsentraalselt haavanduda, tekib ulcus rodens. Pigmenteeritud BCC korral esineb amelanootiline sõlme pigmentatsioon. Infiltratiivne vorm avaldubkahvatu ketendava naastuna. Metastaseerumine pole basalioomile iseloomulik, kuid on kirjeldatud
tekkimiseks ka edaspidi. Need patsiendid peaksid ennast ise jälgima ja kasvaja kahtlusel varakult arstile pöörduma. Mida varem kasvaja avastatakse, seda paremad on ravitulemused. Väga oluline on naha kaitsmine päikesekiirguse eest igal aastaajal. Basaalrakk-kartsinoomi erinevad vormid: 85 % juhtudest paikneb BK pea või kaelapiirkonnas. Kõige tüüpilisem paiknemiskoht on nina. Tavaliselt esineb üks haiguskolle, kuid võib esineda ka mitmeid koldeid. 1. Sõlmeline e. nodulaarne vorm(50-54% BK juhtudest) Nahale tekib pärlitaoline roosakas sõlm, ümara või ovaalse kujuga. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sõlme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritsemist. 2. Pindleviv e. superfitsiaalne vorm (4- 8%) See vorm võib meenutada psoriaasi või ekseemi kollet, kuid ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatüvel ja koldeid võib olla mitu
· Sage viibimine UVK käes töö või hobide tõttu; · Keskkonna faktorid- kokkupuude arseeni, tõrva, kivisöe, parafini ja teatud õlidega, röntgen kiirtega. 4.1.2 Basaalrakk-kartsinoomi erinevad vormid 85% juhtudest paikneb BK pea või kaelapiirkonnas. Kõige tüüpilisem paiknemiskoht on nina. Tavaliselt esineb üks haiguskolle, kuid võib esineda ka mitmeid koldeid. (derma.ee 23.02.09) · Sõlmeline e. nodulaarne vorm- nahale tekib pärlitaoline roosakas sõlm, ümara või ovaalse kujuga. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sõlme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritseda ( joonis 2. ); · Pindleviv e. superfitsiaalne vorm- see vorm võib meenutada psoriaasi või ekseemi kollet, kuid see ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatüvel ja koldeid võib
Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 29. Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) · Lindude gripp e lindude klassikaline katk · Newcastle'i haigus e lindude aasia katk · Nodulaarne dermatiit · Rift Valley palavik 30. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud.
suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos Sigade tsirkoviroos on ulatusliku levikuga, vastuvõtlikud on kodu- ja metssead. Esmane replikatsioon on tuumas, tekivad inklusioonid. (PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle
annaabi.ee 
