eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe side religiooniga. Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle ja ratast. Väga kõrgelt oli arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst. Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Tiahuanaco eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid.
Veoloomadena neid ei kasutatud, sest ratast veel ei tuntud. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. ,,ENE", kirjastus Valgus ,,Indiaaniraamat", Eesti Riiklik kirjastus Inkade Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa
tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus · Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu - Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil · Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid edukalt vaenlaste eest · Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane · kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda, ei kasutanud mörti · Nad ehitasid enda hooneid looduslikest, tahutud kividest, mis nad ladusid üksteise peale · Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud · Inkad olid religioonilt päikesekummardajad · Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval
Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja
impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad - niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased
Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Villa ja liha saamiseks pidasid nad laamasid ja alpakasid, terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja muid köögivilju. Käsitsi kooti villast ning puuvillast kangast, valmistati savianumaid. Linnu ja teid kaitsesid kivist kindlustused, kuid enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega
Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Inkade ehitisi iseloomustavad trapetsikujulised ukse ja aknaavad, ning skulptuuridel kaunistuste puudumine. Erandina leidub ka telliskiviehitisi. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri)
Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Tallinn 7 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et
Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Juuru 7 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et
annaabi.ee 
