ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel,
liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 1.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad, nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o
Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased,
.................. 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised tunnused.............. 2.3.3. Tunnusliik................................... 3.VÕIMALIKUD VÄÄRISELUPAIGAD.......................... 3.1. Põlised kuusikud............................................ 3.2. Põlised männikud........................................... 3.3. Põlised lehtmetsad.......................................... 3.4. Ajutiste veekogude ümbrus............................ 3.5. Veekogude madalad kaldad........................... 3.6. Järsakumetsad................................................ 3.7. Pesapaigad..................................................... 3.8. Saared............................................................
Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad
Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega.
annaabi.ee 
