Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik kujutada õigest, näidatakse väiksemates mõõtkavades koostatud plaanidel punktobjektina. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. 8. Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. 9. Geodeetiliste võrkude vajalikkus on aluseks topograafilistele jt mõõdistustöödele. GMV rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastikuobjektide tasand. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid ning nad kantakse koordinaatide järgi plaanile
mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad
Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud
Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud?
Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine; · Baromeetriline nivelleerimine; · Hüdrostaadiline nivelleerimine; · GPS- niveleerimine. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused 48. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles
46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter. Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused. Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks. k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius.
e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 54. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse ∆k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit ∆k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame: 2 2 2 2 2 2 R +s =(R+∆ k ) =R +2 R ∆ k + ∆ k ehk s =∆ k ×(2 R+ ∆ k ) , kus s=AB0 on
Punktide omavaheline kõrguslik erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. Täpsus sõltub vahemaast, kasutatud vedeliku viskoossusest, lugemite võtmise meetodist/seadmest. Nii näiteks kuni 500 meetrise vahemaa puhul on realistlik 1 cm täpsuse saavutamine. 5) GPS-niveleerimine Kõrgus maaellipsoidi (mitte merepinna!) suhtes saadakse paari sentimeetri täpsusega. Kasutatakse GPS ja geoidi mudelit koos. 47. Kõrguslike nivoopindade omadus. Iga ruumipunkti läbib ainult üks nivoopind nivoojooned ei ristu seotud potentsiaaliga 48. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast Kahe punkti vahelist kõrguskasvu võib mõõta nivelliiri ja lati abil kahel viisil: otsast ja keskelt. 1) Otsast nivelleerimine Otsast nivelleerimisel asetatakse ühte antud punkti paigaldatud statiivile nivelliir, teise punkti aga vertikaalne latt. Kui pikksilm on seatud viseerimiskiire horisontaalasendisse, tuleb viseerida
annaabi.ee 
