Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surematud osad emotsioon ja iha. Ühiskondlikuks klassiks on Platoni arvates valvurid, kelle ülessandeks on riigi valitsemine. Teine osa on emotsioon. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Emotsioonid on ka julgus ja vaprus. Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine. Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine. Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle
mitmesuguste loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, söakus (julgus, vaprus) ja ihalus (himu). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud,
Kõik teised ideed on temale alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. inimeseõpetus Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Iha asukoht on niuetes. See on põhiliselt seksuaalne. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. See on kogemuse ja iha orgaaniline kajastus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Olulisem ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad- emotsioon ja iha. Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral
perioodil emaka tundlikkus suureneb, naine tunneb ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Emaka 10 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26 11 http://www.emmedeklubi.ee/rasedus/kolmas-trimester-25-40-nadalat-1685/ 12 http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ 10 kokkutõmbeid võib põhjustada ka kõige nõrgem stimulatsioon (füüsiline töö, roojamine, urineerimine, loote liigutused). Mõnikord võib naine emaka kokkutõmmete ajal tunda niuetes või alakõhu piirkonnas valu. Taolised ettevalmistavad kokkutõmbed on ebaregulaarsed, nõrgemad ja lühemad võrreldes sünnitusaegsete kokkutõmmetega. Kuna enne sünnitust on kehavedelike eritumine suurenenud, võib naise kaal mõnevõrra langeda, temperatuur väheneb 0,3-0,4°C ja loote liigutused nõrgenevad. Selle perioodi jooksul valmistub emakakael sünnituseks. Emakakael lüheneb, pehmeneb ja hakkab avanema. Kaks-kolm päeva enne sünnitust eritub emakakaelast
Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus: nous), söakus (julgus, vaprus: thymos) ja ihalus (himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. ÕPETUS RIIGIST: nimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad
loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus: nous), söakus (julgus, vaprus: thymos) ja ihalus (himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud .
makrokosmosele, millest ta tuleneb. Hing on surematu, igaveste ideede sarnane ja sugulane, ent mitte siiski idee ise. Sünniga siseneb hing inimese kehasse ja surmaga väljub sealt. Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames, verevoolus ja jõus, ning iha, pakitseva energiareservuaari, asukoht inimkehas on niuetes. Inimesed erinevad üksteisest hingeosade erinevate kombinatsioonide ja proportsioonide poolest. Mõistus, hinge jumalik ja surematu osa, on silmaks ihale ja lootsiks hingele tervikuna. Platoni eetika, nagu antiikkreeka eetika üldiselt, on põhiosas õpetus sellest, kuidas jõuda õnneni. Mille poole iga inimene loomulikult ja paratamatult püüdleb. Püüdlus olla õnnelik ei saa olla pime, see saab realiseeruda ainuüksi selle tarkuse valgusel, mis näitab, mis on just
annaabi.ee 
