Reduktaaskompleks on ETA lõpplüli, kus elektronid jõuavad lõppaktseptorini. Aeroobsel hingamisel osaleb reduktaaside asemel tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine 6) Fumaraatne hingamine 24 7) Rauahingamine 8) Prootonite redutseerimine Anaeroobsed hingajad on anaeroobsete toiduahelate lõpplüli. Nad oksüdeerivad edasi kääritajate mikroobide poolt moodustatud substraate: org happeid, alkohole ja H2. H2 on hea substraat anaeroobsetele hingajatele kuna ta on energiarikas
· Taimede mineraalne (nitraadid) toitumine surnud taimede lagundamine bakterite ja seente poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas taimede mineraalne toitumine Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel
Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraate, siis on väetisega antud lämmastik peagi kogu ulatuses hästi liikuv vees ja koos veega, seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast.
genereerimisviisidega seotud geenid represseeritud. 1) Erinevate reduktaaside geeniregulatsioon Aeroobsetes tingimustes on represseeritud geenid, mis kodeerivad nitraadi reduktaasi, fumaraadi reduktaasi ja teisi reduktaase ning toimub ainult aeroobne hingamine. Hapniku puudumisel, kuid nitraadi olemasolul on aktiveeritud ainult nitraadi reduktaasi geen. Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine. 2) Püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumise kontroll Aeroobsetes tingimustes moodustub püruvaadist püruvaadi dehüdrogenaasi toimel atsetüül-CoA. Anaeroobsetes tingimustes on püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumine aga pärsitud ja püruvaadist tekivad püruvaadi-formiaadi lüaasi (Pfl) toimel atsetüül-CoA ja formiaat, millest lähtuvad fermenteerimisrajad. Aeroobse hingamise regulatsioon
1 moolist glükoosist aga 2870 kilodzauli. Seega annavad sama koguse juures rasvad tunduvalt rohkem energiat. Kui hapnikku ei ole piisavalt normaalseks hingamiseks, kasutatakse anaeroobset ehk mineraalset hingamist. Toimub keskkonnas, kus O2 puudub (ehk anoksilises keskkonnas) Sellisteks piirkondadeks on süvameri (ka läänemere põhi mõnikord). Kasutatakse lämmastikku, väävlit, karbonaate ja orgaanilisi ühendeid elektronaktseptorina. Nitraatne hingamine on võti denitrifikatsiooniprotsessi mõistmiseks. Saab dilämmastikgaasi ja dilämmastikoksiidi. NO3-NO2-NO-N2O-N2. Väävlit redutseerivad bakterid kasutavad hingamisel sulfaate, ka tiosulfaate ja elementaarset väävlit elektronretseptoritena. Metabolismi käigus produtseeritakse sulfiiti ja vesiniksulfiiti (mädamunahais). Metanogeensed bakterid kasutavad süsinikdioksiidi metaani produktseerimiseks. Metaani toodavad kõige rohkem riisipõllud ja mäletsejad
sünteesiks otseselt kasutada. Teiste anorgaaniliste ainete (näiteks nitraadid) koostises olev lämmastik tuleb eelnevalt viia ammooniumiks. Vastavat protsessi nimetatakse denitrifitseerimiseks. Kirjeldatud on ka vastupidist protsessi - nitrifitseerimist, kus ammoonium konverteeritakse nitraadiks ja nitritiks. Osa baktereid kasutavad nitraate näiteks hapniku asemel terminaalsete elektroniaktseptoritena. Nitraatne hingamine on bioloogiliselt oluline energia tootmiseks anaeroobsetes tingimustes. Ammoonium on otseseks substraadiks ainult väheste aminohapete (glutamaat, alaniin, aspartaat) sünteesil. Need aminohapped käituvad ülejäänud aminohapete sünteesil aminorühma doonorina ketohapete prekursorite transamineerimisel. Põhilised ensüümid, mis osalevad ammooniumi assimileerimisel, on glutamaadi dehüdrogenaasid (GDH), glutamiini süntetaas (GS) ja glutamaadi süntaas (GOGAT). Alaniini
58 E. coli tsütokroom bd-II (appCB) on vähem uuritud ning täpne roll pole selge. Tõenäoliselt tsütokroom bd-II ei osale prootongradiendi tekitamises. Seda tsütokroomi ekspresseeritakse statsionaarses faasis, samuti C- ja P-nälja korral. ArcAB kahekomponentne süsteem aktiveerib geenide transkriptsiooni. Elektronide aktseptorid Nitraatne hingamine. E. coli'l on 3 nitraadi reduktaasi, mis on võimelised elektrone kandma kinoolilt elektronide lõpp-aktseptorile, antud juhul nitraadile. Nendest kaks, nitraadi reduktaas A (NRA) ja nitraadi reduktaas Z (NRZ) on membraaniseoselised, mis viivad läbi tsütoplasmaatilist redutseerimist, ja on biokeemiliselt sarnased. Nii NRA kui NRZ on aktiveeritud aeroobses keskkonnas, samas kui kolmas, Nap, on ekspresseeritud anaeroobses keskkonnas. Kõik kolm
annaabi.ee 
