kasvu · Paljud bakteritsiinid on aktiivsed madalatel pH-del ja on tõendeid, et bakteritsiidsed tüved saab kergesti isoleerida värsketest ja hapendatust toiduainetest · Tüved võivad toota rohkem kui üks bakteritsiin · Bakteritsiinide eelis tavaliste antibiootikute ees on seedetrakti ensüümide võimalus neid hävitada I klassi Bakteritsiinid · Selle klassi bakteritsiinid sisaldavad muudetud aminohappeid · Kõige ulatuslikult iseloomustatud nendest on NISIIN. · See omab GRAS (Generally Recognised as Safe) staatusi ja teda saab kasutada otseselt inimeste toidu koostisosana. Nisiin · E234 - Nisiin · Kasutusala: Sulatatud juustud, kõvad ja poolkõvad juustud. · Omadused: Säilitusained, mõju antibiootiline. Pinnatöötlusaine. · Kõrvalmõjud: Pole teada. II klassi Bakteritsiinid · See grupp koosneb pediotsiini-laadsetest bakteritsiinidest koos antilisterialse aktiivsusega
Di, tri, tetrapeptiidid jne 1) Oligopeptiidid 10 või vähem aminohappejääki 2) Polüpeptiidid 10 või enam aminohappejääki, suurem molekulaarmass Sensoorsed omadused Neutraalne või kibe maitse, mis ei sõltu konfiguratsioonist. Asparthappe dipeptiidestril (aspataam) on aga hoopiski magus maitse. Mõnel üksikul peptiidil on ka soolane maitse. Toidukeemikutele on huvipakkuvamad peptiidid: 1) Glutatioon 2) Karnosiin 3) Anseriin 4) Baleniin 5) Nisiin Valgud Moodustuvad aminohapetest amiidsidemega Struktuur Struktuur sõltub: Aminohapete järjestusest (primaarne struktuur)> järjestus määrab ära molekulaarse konformatsiooni (sekundaarne ja tertsiaalne struktuur). Võivad esineda ka molekulaarsete agregaatidena (kvaternaarne struktuur). 1) Primaarne struktuur aminohapped on kindlas järjestuses ja moodustavad peptiidsidemetega ahela (polüpeptiidahel), mis omakorda seostuvad omavahel ristsidemetega.
· Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant · Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine · Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Säilitusained · Nisiin E 234 Säilitusaine · Kaltsiumatsetaat E 263 · Natamütsiin E 235 Säilitusaine Säilitusaine, stabilisaator, · Heksametüleentetraamiin E 239 happesuse regulaator Säilitusaine · Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 · Dimetüüldikarbonaat E 242 happesuse regulaator Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine
Naatriumsulfit E 221 Naatriumvesiniksulfit E 222 Naatriumdisulfit E 223 Kaaliumdisulfit E 224 Kaltsiumsulfit E 226 Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Kaaliumvesiniksulfit E 228 Ortofenüülfenool E 231 Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Nisiin E 234 Natamütsiin E 235 Heksametüleentetraamiin E 239 Dimetüüldikarbonaat E 242 Kaaliumnitrit E 249 Naatriumnitrit E 250 Naatriumnitraat E 251 Kaaliumnitraat E 252 Äädikhape E 260
Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant Bifenüül E 230 Säilitusaine Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Nisiin E 234 Säilitusaine Natamütsiin E 235 Säilitusaine Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine Dimetüüldikarbonaat E 242 Säilitusaine Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, värvifiksaator
Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Nisiin E 234 Säilitusaine Natamütsiin E 235 Säilitusaine Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine Dimetüüldikarbonaat E 242 Säilitusaine Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, värvifiksaator 19
(Letsitiini lagunemisel moodustuv koliin sadeneb valge sademena välja). Edast tehakse neile koagulaastest. Antibiootilise toimega eksopeptiidid. Mõned stafülokokid toodavad lühikesi 19-34 AH (aminohappe) pikkusi peptiide, millel on ABline aktiivsus. Need sisaldavad ebatavalisi valkudes mitte esinevaid AHid: meso-lantioniini ja 3-metüüllantioniini. Seetõttu kutsutakse neid ka lantibiootikumideks. Lisaks stafülokokkidele toodab lantibiootikume ka batsillid, laktokokid (nisiin) ja Streptomyces. Lantibiootikumid mõjuvad just g (+) bakteritele. Nad toimivad ka Propionibacterium acnesele, patogeensetele stafülo- ja streptokokkidele. Seetõttu soovitatakse neid kasutada pindmiselt just nahamädanike ravis. Huvitav on fakt, et neid sünteesitakse ribosoomidel, mitte multiensüümkompleksi abil, nagu mitmeid teisi peptiidseid AB. Katioonsed lantibiootikumid (epidermiin S. epidermisest ja nisiin Lactococcus lactisel) toimivad membraani permeabiliseerijatena
annaabi.ee 
