vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse
kohta ja üksteise kohal paiknevaid tasapindu, mille vahel on vähemalt 45 cm, võib olla kuni neli, kuid kindlasti ei tohi ülemistelt tasapindadelt väljaheited kukkuda alumistele. Õrre pikkus peaks iga kana kohta olema vähemalt 15 cm, ning õrte omavaheline kaugus peab olema üle 30 cm, ühtlasi ei tohi õrs asetseda allapanu kohal. Lineaarse sööturi pikkus peab olema vähemalt 10 ja ümarsööturi puhul 4 cm kana kohta ning nivoojooturi pikkus iga kana kohta peab olema 2,5 cm; nippel või tassjootureid peab olema üks 10 kana kohta. Jalutusala olemasolu korral peavad väljapääsuavad olema 35 cm kõrged ning 40 cm. laiad ja kokku tuleb arvestada iga 1000 kana kohta vähemalt 2 m laiuses käiguavasid. Jooksualad peavad olema sobiva pinnasega vältimaks saastumist ning kaitstud halbade ilmastikutingimuste ning kiskjate eest . Munakarjas eraldatakse kolme munemis perjoodi: 1.Munemise algus: kestab üksikul kanal kaks nädalat, kanakarjas aga kaks kuud või rohkem;
69. 70. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur 71. 7 72. 73. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79. 8 80. 81. 82. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis)
sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse
• Paati istumine ja äratõuge Väga oluline on lastele esimesel treeningul seletada, kuidas istuda paati ja paadisillalt ära tõugata. Lapsed peavad kindlasti eelnevalt paadisilla ääres proovima paati istumist mitu korda. Paati istumisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: Kõigepealt pannakse aerud paadi külge; Kõigepealt pannakse tulli maapoolne aer. Tulli nippel keratakse lahti ja asetatakse aer tulli ning lükatakse aer kuni kraeni tulli sisse. Kinnitatakse nippel. Sama protseduur korratakse veepoolse aeruga. Sõudja astub veepoolse jalaga paadi keskel olevale jalapuule ja ulatub nii tullini. Tulli nippel keeratakse lahti ja asetatakse aer tulli ning kinnitatakse tulli nippel.
voolava seguhulga (joon. 112, b). Karburaatori pööramise võimaldamiseks asendatakse selle kinnituspoldid peene- matega, eemaldades mittevajaliku piirderõnga. K ü t u s e t a s e t u j u k i k a m b r i s r e g u l e e r i takse karburaatorit mootorilt eemaldamata. Kontrollimiseks on vaja nipliga kummivoolikut, mille teises otsas on klaastoru (joon. 113). Bensiinikraan suletakse, keeratakse välja üks karburaatori kütusekaiiali alumistest korkidest ja selle asemele keeratakse vooliku nippel. Klaastoru hoitakse rööbiti ujukikambriga ning avatakse bensiinikraan. Kui kütuse tase torus jääb püsima, mõõdetakse vahekaugus kütuse tasemest klaastorus kuni ujukikambri kääne ühendustasapinnani. Karburaatorites K-301 ja K-301B on kütuse taseme normaalne kõrgus 21 mm, teistel -- 19 mm. Kütuse taseme erinemisel ettenähtust üle 2 mm muude- takse ujuki asendit nõelal (vardal). Kuna vardal on vedru -lukusti jaoks harilikult vaid üks ringsoon, siis tuleb uus ringsoon juurde teha
annaabi.ee 
