mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad. Karbist meisterdas ta projektsioonilambi, valamust aga pöörleva ketta aluse, mis oli terve leiutise aluseks ning selle külge käis mootor. Kartongtükid käisid sukanõelte külge, see omakorda mootori külge. Kõiki osasid hoidsid koos liim ja pitseerimisvaha.
· 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 1904) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõikjalad korraga maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üks teise järel pildistavat kaamerat, millede abil esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid! · 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi ketta. http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=DcR6E8A3jEg6qM&tbn id=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F %2Fwww.kevinhadfield.co.uk %2Fmechtv04.html&ei=1fGRUdaWGsWSOMqSgLAG&bvm=bv.46471029,d.ZWU&p sig=AFQjCNFRvZK0wjbC4-tDBWuUwCNu_lMyrQ&ust=1368605519344164 [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!]
edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti EKRAANkineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. KÕLAR elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad. Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist kaubamajas publiku ees. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja kahvatuid kujutisi välja. Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need olid heleroosad ja triibulised
Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvtjad raadiotehase Punane RET tegevust. Nituse tele-osas nitab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga kmnendi kohta paar leheklge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad levaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Themaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on nitusel vimalik nha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. 1999.aastal toimus -Tulmenitus Tri raamatukogus. 2000.aastal toimus-"Ringhlingu saatejaamad Jrvamaal" ja raadiovastuvtjate vljapanekRaadionitus Oisu muuseumis . 2001.aastal toimus -"Kuma - raadio Eestimaa sdames." 2002.aastal toimus -"Raadio Elmar - 5." 2003
Saime näha ja katsuda Eesti edusamme uuel ajastul. Olimegi jõudnud torni tippu, sealt paistis meile imeilus vaade Paide linnale. 60. Ringhäälingumuuseum- Türilt läbi sõites sai külastatud Eesti Ringhäälingumuuseumit, kus sai teada palju uut ringhäälingu ja raadiotööstuse ajaloost. Sai näha mitmesuguseid raadio- ja televisoonivastuvõtjaid, meelejäävamaks osutus töötav Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja järgi tehtud teler, postkaardi suuruse ekraaniga. Ise sai uudistesaadet teha, mis oli üheaegselt väga põnev kui ka hariv, sest näeb, milline töö toimub tegelikult kaadri taga ja samal ajal saab endalegi märkamatult tutvuda teleuudiste ajalooga. Sama põnev oli võimalus salvestada ise kuuldemängu, mille lavastaja, osatäitja ja helikujundaja sain ise olla ja seeläbi sai õpitud tundma