Nipernaadilikud inimesed. Paljud tahaksid kindlasti võrdusmärgi panna nipernaadiliku inimese ning hoolimatuse ja pahatahtlikkuse vahele. Mina seda aga ei teeks. Nipernaadilikud inimesed on arad ja madala enesehinnanguga inimesed. Nad ei julge ennast avada, kartes haiget saada. Sellepärast asuvad nad kaitsepositsioonile, suheldes inimestega pinnapealselt. Tihtipeale on nad seltskonnahinged, neil on hea huumorisoon ja palju tuttavaid. Jah, just tuttavaid, mitte sõpru. Tuttavatega saadakse
Looming · Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad · Tegelased on iseäralikud, ebamaised · Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile · Iseloomulik: karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis Teosed · Romaanid "Toomas Nipernaadi" (1928) "Isade maa" Vabadussõja aineil (1935) "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga (1942) · Proosasari "Kas mäle Kas tad, mu arm?" I III · Följeton "Sinises tualetis daam" Marie Under · Eluaastad 18831980 · Sündinud Tallinnas · Hariduse sai Tallinna saksa tütarlastekoolist, töötas ajaleht "Teataja" talituses · Teda on nimetatud eesti luule hingeks · 1944.aastal põgedes Rootsi · Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid Looming · Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse
seikleja kuju. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. "Toomas Nipernaadi" sai tänu huvitavatele karakteritele, stiilile ja huumorile ruttu populaarseks. See on üks neist vähestest teostest, mis kümnessekonda keelde tõlgituna on esindanud eesti kirjandust ja Euroopas. Kirjutanud vahepeal Vabadussõjaainelise romaani "Isade maa" ning romaani "Karge meri", jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle
Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile. Ülevaate Gailitist novellistina annab "Kogutud novellid" I III ( 1940 1942) Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926 Üks tema kuulsamaid följetone on "Sinises tualetis daam" 1919. Romaanid 1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus Paguluses kirjutanud romaani "Üle rahutu vee" 1951 kodumaalt põgenejate teekond Rootsi Nagu ütles Jaanus Vaiksoo oma raamatus ,,Gailit ja Nipernaadi", et Gailitist rääkimine peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, niisamuti nagu pakub rõõmu ja rahuldust tema teoste lugeminegi. Gailiti stiil köidab lugejat, ega jäta külmaks. Ma usun, et selle väitega nõustuvad enamus, kes on Gailiti teoseid lugenud, samuti mina
Kui tee läbi elu on ühtemoodi sirge ja konarusteta, muutub pealtnäha lihtne rada eriti keeruliseks alates hetkest, mil pikale sirgele ilmub äkitselt ristmik ja vaja on teha valik, kummale poole liikuda. Kui ristmikusse suhtuda nipernaadilikult, valitaks kindlasti suund, mis lähemal ja tõtataks mõtlemata edasi, et näha, mis põnevat juhtuma hakkab. Ma arvan, et August Gailit tahab selle teosega öelda, et me ei suhtleks inimestega nii pinnapealselt kui Nipernaadi seda tegi. Vaid nipernaadiliku käitumisega saame teha oma lähedastele südamevalu ja keerata oma elu pahupidi, jäädes lõpuks üksikuks hundiks. Kahjuks ükski inimene ela igavesti. 1960ndal aastal läks August Gailit manala teele, kuid tema mitte tavaline looming jääb ikka meie kirjandusallikatesse. Nagu öeldud, ta polnud just tavaline kirjanik. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. Tema oli see, kes viib
seikleja kuju. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. "Toomas Nipernaadi" sai tänu huvitavatele karakteritele, stiilile ja huumorile ruttu populaarseks. See on üks neist vähestest teostest, mis kümnessekonda keelde tõlgituna on esindanud eesti kirjandust ja Euroopas. Kirjutanud vahepeal Vabadussõjaainelise romaani "Isade maa" ning romaani "Karge meri", jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle
"Toomas Nipernaadi" sai tänu huvitavatele karakteritele, stiilile ja huumorile ruttu populaarseks. See on üks neid väheseid teoseid, mis on kümmekonda keelde tõlgituna esindanud eesti kirjandust ka Euroopas. Kirjutanud vahepeal Vabadussõja-ainelise romaani "Isade maa" (1935; kujutab ühe kompanii sõjateed) ning romaani "Karge meri" (1938; räägib muust maailmast eraldatud kalurite ja hülgeküttide saarest kui ühiskonnamudelist), jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gynti vaimus tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" (1945) käsitleb elu ja kunsti suhteid. Teos on täis monoloogilisi arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva elus ja saatuses. Gailiti välismaal kirjutatud teosed käsitlevad valdavalt sõjapõgenike temaatikat:
annaabi.ee 
