süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming. Aastal 1864 ilmus "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon"), sellele järgnes esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"),
paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming 1864: "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon") Romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). 1867 :esimene menuteos "Th?rése Raquin". Dramatiseering 1873. aastal. 18711893: 20-köiteline romaanitsükkel Rougon- Macquart'id (Les Rougon-Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid: "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892).
11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta avastas enda jaoks naturalismi. Hiljem, kui ta oli selle suunaga laiemalt tutvunud kirjutas ta ,,Eksperimentaalromaani", ,,Naturalism teatris" ja ,,Naturalistlikud romaanikirjanikud". Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivselt kirjeldamist, mis eeldab
lugenud, kirjutas soome keeles rootsi ühiskonnast mõjutatuna // näidendid "Nõmmekingsepad", "Margareta"; hämmastava fantaasiaga, head karakterid, teemades armastus ja kaastunne, huumor, "7venda" Emile Zola- Prantsusm, pere suures vaesuses, realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja, kirjutas öötundidel, vabakutseline kirjanik, 1898 kiri Pr. Presidendile avalik kiri "Mina süüdistan"- süüdistav; saadeti Pr.-lt välja, läks Inglismaale, suri vingumürgitusse// looming: "Jutud Ninonile", 1.romaan "Claude'i pihtimus", menukaim -"Therese Raquin", pani aluse naturalismile "Eksperimentaalromaan" 1879 Naturalism- kriitilisest realismist kriitilisem, algus 1860 Pr-l, ei ilusta midagi, sõnakasutus täpne, rahvakeelsed väljendid, tegelased lihtrahvas // Zola, Vilde, Jakobson)
süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Aastal 1864 ilmus "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon"), sellele järgnes esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"),
kui lihtsa väikeametniku töö kaubalaos. Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad.
Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad.
Isa suri, kui poiss oli 7- aastane, jättes perekonnvaesusesse. Pere oli elama kolinud Lõuna-Prantsusmaal, kus tema heaks sõbraks sai maalikunstnik Paul Cezanne. 18-aastasena asus noormees koos emaga taas elama Pariisi. Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega ning ülikooli ta ei siirdunud. Siiski sai tööle ajalehe kirjastusse ning hakkas avaldama arikleid kunstnike teoste kohta. Impressionismist innustatuna valmis Zola esimene raamat, hilisromantiline ,,Jutud Ninonile". Ent romantism ega impressionism ei olnud mehe kutsumus, ta kaldus iseloomult teaduse, uurimise ja kunsti valdkonda ning neid omadusi näis ühendavat naturalism. 1865. kohtus ta naisega, kellega abiellus. Abielust lapsi ei sündinud. Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objetiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti. Zola rõhutas pärilikkuse tähtsust, mis kaldub sageli olema pahelise mõjuga.
seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas kritiseeris ta juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panthéoni. "Nana" , "Söekaevurid!" ·· Zola näitas oma kirjanikuannet juba hilisromantilises esikraamatus "Jutud Ninonile" (1864). Filosoof Taine'i ja Goncourt'ide mõju all pöördus ta naturalistliku meetodi poole. Esimene naturalistlik romaan oli "Thérèse Raquin" (1867; e k 1930 pealkirjaga "Sa ei pea mitte abielu rikkuma", tlk Marta Sillaots; e k 1988, 1999 tlk Häidi Kolle). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani "Rougon-Macquart'id" (18711893), kuhu kuulusid nt "Lõks" ), "Nana" , "Daamide õnn" ,"Söekaevurid" ·· Zola on näide vastutavast kirjanikust
annaabi.ee 
