nikerdamise teel. Hõlmab peamiselt kivi (graniit, marmor, dolomiit) ja puuskulptuure. Näiteks August Rodin ,,Põrguväravad" 2. Voolimiskunst ( plastika) - Kuju luuakse plastilise materjali (savi, plastiliin) pideva lisamise ja vormimise teel (harilikult seest poolt väljaspoole). Skulptuuri alaliigid: 1. Reljeefid kõrgreljeef , madalreljeef, süvendreljeef Näited : F. Rude`i ,,Marseljees" , ,,Surev emalõvi" leitud Ninivest, ,,Assüüria sõdurid sõjavankritega" leitud Ninivest, ,,Jumalannad kroonivad vaarao Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2
need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. 10 h suurusele ter- rassile ehitatud loss koosnes 210 ruumist
Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste,
Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild. Assurbanipali loss e Ninive loss raamatukogu savitahvlitega Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine. Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot. ehitistega) Hammurapi päikesejumala ees steeli ülaosa (seadustekogu) Gudea figuur Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga Paabeli torn jumal Marduki tsikuraat Babülonis. Egiptus 1) Varane Riik 2) Vana Riik 2600-2200 eKr (püramiidid) 3) Keskmine riik 2050-1750 eKr 4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr. Suurim Cheopsi e. Hufu püramiid, Chefren (Sfinks) ja
Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu. Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte. Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest). Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke. EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30: · Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia
Losside seinu katsid reljeefkujutised kuninga sõja- ja jahiretkedest ning tema igapäevasest elust. Inimesi, eriti valitsejaid ning tähtsaid isikud, on reljeefidel kujutatud pidulikult ranges poosis ning stiliseeritult. Assüüria ajastul oli agressiivne kultuur. Armastati luksust ning naturalistlikkust. Assüüria kunstnikud kujutasid loomi palju elavamalt ning dramaatilisemalt psühholoogiline kujutamisviis. Assüüria tippsaavutuseks on kuningas Assurbanipali lossist Ninivest pärinevad reljeefid Kuningas Assurbanipal lõvijahil ja Haavatud emalõvi. Need reljeefid näitavad, et Assüüria kunstireljeef on elavam, dünaamilisem ning jutustavam. Haavatud emalõvi (allikas: Siim Sultsoni videoloengu konspekt) Kuningas Assurbanipal lõvijahil (allikas: http://www1.christiansofiraq.com/ashurbanipal%20lion%20hunt.jpg ) 1.4. Uus-Babüloonia kunst Tähtsaim keskus oli Babüloni linn. Arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna Istari väravat
at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel.
geomeetrilised kujutised, ka loomad, inimesed. Värvideks must, punane, valge tuhmkollasel taustal. Siit pärinevad vanimad keraamikapõletusahjud. Ilmselt algas savikäsitöö spetsialiseerumine. Kasutati ka vaske (noad). Sotsiaalne diferentseerumine veelgi suurem. Arpachiyahi asulas oli kesksel kohal kultusehoone. Kultuur lõppes u 4500 eKr, sellele järgnes Põhja- Mesopotaamias Ubaidi kultuur. Samarra kultuur oli Halafi kultuuriga u samaaegne (55004800 eKr). Oli Ninivest kagus, Eufrati ja Tigrise keskjooksul. Kultuuri algusega on seotud Zagrose mäestikust lahkunud inimesi. Majanduse aluseks maaviljelus. Kultuuri nimi tuleb Samarra asulakohast Tigrise idakaldal (siia kuulub ka Hassunahi asula III ja IV ehitusjärk). Külad olid küllaltki suured. Majad ehitatud päikese käes kuivatatud tellistest. Sellest perioodist esimesed niisutussüsteemide jäänused Choga Mamist. 6 at eKr pärit kanalid olid rajatud väikeste lisajõgede vahele
annaabi.ee 
