ATLANDI TUUR Acipenser sturio Koostaja:Jannes Niine ELUPAIK · Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. · Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. · Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. VÄLIMUS · Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke poiset. · Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga. TOITUMINE · Tarvitab põhjast väljatuhnitavat toitu: rannakarpe, väheharjasusse, kirpvähilisi, ka põhjakalu. ARENG · Marja areng on kiire, konnakullesele
Kõrbe elustik Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass Gürsa Vipera lebetina Gürsa... emased kuni 1,3 m ja isased kuni 1,6 m pikad kuni 2,0 kg rasked suur madu tömbi ninamikuga ja teravalt väljaulatuvate oimunukkidega peaga silmaülised soomused väikesed jäme ja lühike kere on hallikasliivakarva või punakaspruun piki selga on tumepruunid või oranzid laigud pea on ühetooniline Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais
Referaat Haug Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, kes on haug? 4 ll 5 Pilte havist 6 Kasutatud allikad 2 Haug Tunnused: Suure pea ja pika, pardinokka meenutava ninamikuga röövkala. Päraku ja seljauim on vastastikuse asetusega. Värvus ja muster on väga varieeruvad. Selg ja pea on enamasti mustjasrohelised, küljed heledamad oliivrohelised või kollaka varjundiga hallid. Kõht ja kurgualune hallikas või kollakasvalge. Mõõtmed: Emaskala on oluliselt suurem kui isane ja eluiga pikem. Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes
Nõo Põhikool REFERAAT Haug ja haugitoidud Annika Adder 8b 07.03.07 Haugide bioloogiast. Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel: ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad
uimed (eriti paarisuimed) ja lõpusekaane alt välja ulatuva nahakurru kidekile laiali ning avavad natuke suu. (Olgu lisatud, et ähvarduspoos võetakse sisse mitte ainult koelmutel, vaid ka kodus, oma toitumisterritooriumil võõrast liigikaaslast kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest eluaastast.) Tavaliselt laheneb lahkheli sedaviisi, et üks isashaug pöördub ümber ja läheb ära. Harva jõuab asi ninamikuga müksu andmiseni vastu vastase külge. Ilmselt pole liigikaaslase tõeline ründamine haugile iseloomulik. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm KALASTAMINE Haugi alammõõt on ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni 40 cm ning ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni on 45cm. http://www.kalale.ee/sisu/OSw0OTQ1MzcsMSwwLDE/ Kalendrist jutt (KUI PIKK ON KALA MÄLU?)
kuulub kaks perekonda nelja liigiga. Saaghailastel on rida iseärasusi nii väliskujus kui siseehituses. Neile on väga iseloomulik mõõgakujuline pikenenud ja lamenenud ninamik, mille külgedel on suured hambad ja mis meenutab kahekülgset saagi. Saaghailised on väikesed haid pikkusega kuni 1,5 meetrit, kes asustavad Vaikse ookeani lääneosa ja India ookeani sooje piirkondi. Need pikaldase olekuga põhjakalad toituvad väikestest kaladest ja põhjaorganismidest, keda nad põhjast oma ninamikuga välja kaevavad. Emane saaghai sünnitab kuni 12 maimu. Juba emaüsas on maimudel olemas (sae)hambad, kuid vältimaks emaslooma vigastusi on need kaetud erilise kestaga. Saaghaide liha on maitsev ja hinnatakse kõrgelt. Ingelhailised (Squantiniformes) Sellesse seltsi kuulub üks sugukond (ingelhailased Squantinidae) ühe perekonna (ingelhaid) ja 11 liigiga. Ingelhaidel on lai lamendunud keha ja tömp ümardunud ninamik poisetega sõõrmete juures. Rinnauimed
Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu. 16.3.8.4. Selts Krokodillilised Kohastunud veeeluga, keha lamendunud, saba lapik, koon pikk ja suuava suur. Tagajalgade varvastel kas täielikud või osalised ujulestad, keha kaetud sarvkilbistega. Toituvad kaladest ja väiksematest imetajatest. Sgk Krokodillased- suured ja suhteliselt laia ninamikuga vormid. N. niiluse krokodill Sgk. Alligaatorlased - krokodillaste taolised, kuid väiksemad. N. missisipi alligaator, kaimanid Sgk Gaviaallased - pikk nokjas koon. N. gangese gaviaal 16.3.9. Klass Linnud (Aves) Progressiivsed tunnused: homoiotermsed, tiivad, tagajäsemed hästi arenenud, kõrgemini arenenud NS. Lindude toes on: peaaegu täielikult luustunud, luudel on tentents liituda, enamikes luudes rikkalikul õhuruumikesi. Hambad puuduvad, toidu hoidmiseks nokk
annaabi.ee 
