võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu kuni 30% ja käivitusmomenti kuni 25%. Juhtseade koosneb lülitisti, liigkoormuskaitsest ja timerist, kus on programmeeritud aeg täht- kolmnurga ümberlülituseks. Mootorit käivitatakse alguses tähtühenduses ning lülitatakse hiljem kolmnurka
mootor otse võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Otsevõrkkäivituse mehaaniline tunnusjoon on toodud joonisel Joonis 2.11. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu (kuni 30 %) ja käivitusmomenti (kuni 25 %). Juhtseade koosneb lülitisti, liigkoormuskaitsest ja timerist, kus on programmeeritud aeg täht- kolmnurga ümberlülituseks
Soojenemise ajakonstant on aeg, mille jooksul mootor soojeneks püsitemperatuurini, kui puuduks soojussiire väliskeskkonda. Elektrimootori püsiv ületemperatuur nimikoormusel ja standardse keskkonna temperatuuri juures (+40 °C) ei või ületada antud isolatsiooniklassile lubatud ületemperatuuri . Kui keskkonna temperatuur on alla +40 °C, siis võib mootorit koormata üle nimikoormuse. Elektriajamite talitluste liigitus Elektrimasina nimitalitluseks (reziimiks) nimetatakse sellist talitlust, millele tehase poolt on mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimisildil. Praktikas tehakse vahet püsiva ja muutliku koormusega kestva talitluse vahel. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust elektriajamite talitlust: Kestevtalitlus S1 on selline, mille korral masin töötab vähemalt nii kaua, et kõik selle osad soojenevad püsitemperatuurini. (Tsentrifugaalpumbad, ventilaatorid)
ajakonstant. Keerukaid süsteeme juhitakse põhiliselt digitaalarvutitega, mis töötavad reaal ajas. 3. intellektuaalsed 34. Elektriajami talitluse liigitus. Elektrimasina nimitalitluseks nim. sellist talitlust, millele tehase poolt on juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimesildil. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust
võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata 45 kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Otsevõrkkäivituse mehaaniline tunnusjoon on toodud Joonis 5.4. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu (kuni 30 %) ja käivitusmomenti (kuni 25 %)
annaabi.ee 
