langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28
1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayayayaa. Absolutism asendus Konsitutsiooniline monarhia(valitsejal pole piiramatut võimu, põhiseadus piirab tema võimu, tema võimu piirab ka parlament). Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol
Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept - kiriku pikiteljege risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad siis ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem, kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatase valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme lihtne -tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e. kampaniil; enamasti ehitatud hiljem juurde. Sageli varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e. aatrium. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel ola ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelöövilised basiilikad: Santa Costanza /4
Jaotatakse nad kolme tüüpi: 1. Spiraalsed galaktikad kõige levinumad nt, Linnutee galaktika. 2. Ellipsilised galaktikad - nagu muna 3. Mittekorrapärased galaktikad Tavaliselt galaktikad pöörlevad mingi telje ümber. Galaktikate vahele jäävad üksikud tähed ning küllalt palju kosmilist tolmu udukogud.( tuntum neist Andromeeda udukogu) UNIVERSUM Kogu meie ümbritsevat ruumi nimetatase universumiks. Spektraalanalüüsist on võimalik tuletada, et meie universum pidevalt paisub(st eemaldub mõttelisest tsentrist). Kui kasutada niinimetatud tagurpidi filmi on võimalik välja arvutada universumi sünd ehk Suur Pauk. See toimus kuskil 15 miljardit aastat tagasi. Sel hetkel loodi mõisted aeg ja ruum. SUUR PAUK Algselt oli selle ruumipunkti suurus 10 astmel miinus 33 cm. Tähtede sünd, elu ja surm
erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks (1m;1s;1K;1kg;1A;1mol) Ülejäänud ühikud saadakse vastavalt valemitele põhiühikute seostena. Näiteks kiiruse ühik, 1m/s, saadakse valemist v=s/t , kus teepikkus mõõdetakse meetrites ja selle läbimiseks kulunud aeg sekundites. NB! Ära aja segi füüsikaliste suuruste tähiseid (kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust) ja nende ühikuid (asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või
(Tähistatakse ) Hulkade vahe- Kahe hulga vahe A/B on defineeritud kui ,,hulk, mis koosneb kõigist niisugustest elementidest, mis kuuluvad hulka A ent ei kuulu hulka B" (Tähistatakse /) Hulkade sümmeetriline vahe- Kahe hulga sümmeetriliseks vaheks on ,,kõik hulga A elemendid + kõik hulga B elemendid ilma nende ühise osata" (Tähistatakse ) [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. Hulga võimsus- Lõpliku hulga võimsus on tema elementide arv. Hulga võimsust tähistavat sümbolit nimetatase ka hulga kardinaalarvuks. *Lõpliku hulga kardinaalarv on selle hulga elementide arv, lõpmatute hulkade puhul kasutatakse aga eritähiseid: 0 tähistab loenduvat võimsust, 1 aga tähistab kontiinumvõimsust. (loendamatu) *Võrdvõimsad hulgad- Kui kahes hulgas on ühepalju elemente ning nende elementide vahel saab luua üksühese vastavuse, on need kaks hulka võrdvõimsad. (Tähistatakse |A|=|B|) *Loenduv hulk- Kui hulk on sama võimsusega nagu naturaalarvude hulk N, peetakse teda
Kuiva õhu olekuvõrrand teisel kujul P=(kuiv)*R(kuiv)*T Veeauru olekuvõrrand Veeaur on nähtamatu , Saun ei aura , saun udutab . Kondenseerunud veetilgad lihtsalt tekitavad nähtava auru . Veeaur võib jäätuda , ideaalne gaas aga jääb alati gaasiks. Veeaur moodustab muude gaasidega mehaanilise segu. Kastepunkt - Vee molekulid on harilikult nii kaugel et nad ei moodusta veepiisiki ehk klastreid , liitumise teel . Teatud temperatuuridel see vist ikka juhtub ja seda nimetatase Kastepunktiks. Ühikulise massiga veeauru koguse olekuvõrrand - e V (veeaur) = R (veeaur) * T e- veeauru rõhk R(veeaur) =0.4615 J/g*K = 461.5 J/kg*K Niiske õhk - Segu kuivast õhust ja veeaurust Kuiva õhu gaasikonstandi saab kui see(erigaasikostnant R) jagada veeauru erigaasikonstandia ja vastupidi. Niiskeõhu olekuvõrrand. pV=(1+0.608 s) R(kuiv)*T , milles s on suhteline mass ( 1kg või 1 gr) , 0.608 on R(kuiva) erigaasikonstant . Sulgudes olevat pornot ( 1+0
Taoline korrapäratu signaal sisaldab kõik võimalikke harmoonilis, see on erinevate sagedustega komponente ning nende hulgas on ka see sagedus millele on tekitatud positiivne tagasiside. Tänu positiivsele tagasisidele võimendatakse seda sagedust enam ning tulemusena tekibki väljundis selle sagedusega signaal. Võnkesagedus sõltub RC ahela elementide väärtusest f0=1/2biiRC6; R1=R2=R3=R; C1=C2=C3 Joonis 3.2.2 skeem On ka teine RC generaatori lülitus mida nimetatase viini sillaga ühenduseks. Selektiivne tagasiside tekitatakse siin ahelaga R1 C1 R2 C2. Taolisele lülitusele on iseloomulik see, et teatud sagedusel on selle ahela faasinihe 0 ja kui anda see signaal mitte inventeerivale sisendile siis tekib positivne tagasiside. Lültiuses on ka teine tagasiside ahel milline on negatiivne ja milline on mittelineaarne tagasiside. See toimib inventeerivas sisendis ja tema ülesandeks on stabiliseerida genereeritavaid võnkumisi
annaabi.ee 
