RÕNGU KESKKOOL JUPITER Referaat Koostaja: Britta Luts 9. klass Juhendaja: Merike Luik Rõngu 2009 Sisukord Üldandmed............................................................................lk 3 Koostis.................................................................................lk 4 Nimesaamise lugu....................................................................lk 5 Kaaslased...............................................................................lk 6 Huvitavat...............................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................lk 8 2 Üldandmed
asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest
Juhan Smuul "Kirjad Sõgedate Külast" Selle romaani puhul haaras kohe pilku pealkiri. "Sõgedate küla" see pidi midagi imelist olema. See, et Sõgedad ei olnudki eriti sõgedad, oli osati pettumus, aga nimesaamise lugu mulle meeldis. Romaanis oli oluline koht meremeheelul ja meremeeste omavahelise arutlemisega kogu teos ka algab. Palju on looduskirjeldusi ja loodusel on pea kõigis kirjades oma kindel roll. Ka esimene kiri algab murega tapetud puude pärast. Põhiliseks ning auväärseks ideeks on siinkohal, et loodust tuleb hoida ja ilus kodumets ei saa olema vaid küttemetsaks. Selles kirjas on ära mainitud ka paljud edasised tegelased. Kuigi alguses arvasin ka selle teose olevat üsna sügavalt
Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel teistesse keeltesse?1 Ideele uurida Neitsitorni nimesaamise lugu, suunas mind muuseumi Kiek in de Kök-i juht Toomas Abiline. Suur tänu talle selle eest! Uurimuse fookus ja allikad: Selleks, et sellist protsessi jälgida, on vaja kindlat fookust ehk vaatenurka, mis spektrist nimekuju muutumist jälgida. Kuna suuline pärimus ei ole kuidagi tuvastatav, oli ainuke võimalus otsida kirjalikke allikaid. Esialgu otsisin Neitsitorni nimekuju vanemate kaartide ja
arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate: arengukirjeldused, arengutabelid, lapse vaatlused, individuaalse õppekava, kasvatuskokkulepped vanematega, lapse fotod, lapse joonistused (inimene, perekond), nimesaamise loo, töölehed, lapse jutu üleskirjutused, töönäidised, märkmed osavõtu kohta mõnest konkursist, käe- ja jalajäljed, naljad, mõõdud-kaalud. Arengumapp on abiks arenguvestlusel, see on hea võimalus järjest jälgida ning näidata lapse omandatud uusi oskusi ja edasiminekut. Arengumappi hoitakse lapse rühmas, soovitavalt siiski mitte avalikult ja kõigile kättesaadavalt. Arengumapiga saavad nii laps kui tema vanemad tutvuda lasteaias kohapeal
Algusest peale fantastika. Rohkelt ja üleloomulikult. Hiiglastest kuningad. 1. rmts kuningas Grandgrusier (suur kõri), talle sünnib fantastilisel viisil läbi oma ema kõrva Gargantua. Tema esimesed laused nõuavad juua. Tuuakse kohale ligi 18 000 lehma. (Hüperbool tugevad liialdused). Isa hüüab, et küll on sul suur kõri. Sümbolid algusest peale sisaldavad joomist. Sümbolid laienevad kogu aeg. Ajalooline reaalsus on väga ähmane. Sümbolid esikohal. Pariisi nimesaamise lugu. Jumalaema kirik on olemas. Jõuavad Pariisi ja oma suurte mõõtmetega tekitab seal segadust. Kiriku kellad riputab oma hiigelmära kaela. Par ris naljaviluks. Rabelais sõjavastasus: üks vaenulik kuningas Pichrochole tungib kallale. G läheb oma isale appi koos sõpradega. Tüli tekkis viinamarja kakkude pärast. Theleme kloostri ehitamine. Korraks R tõuseb ka kõrgemale renessanssi ideaalide juurde. G-le sünnib poeg Pantagruell teises raamatus
annaabi.ee 
