Ühes domeenis on üks turva ja kasutaja poliitika. Näiteks domeeni nimi: hot.ee hot- juurdomeen ee- alamdomeen Domeeni omadused: Vähemalt üks domeenikontroller (kontrollib kasutaja tunnuseid ja paroole) Domeeni kataloog vahetatakse (andmete vahetus, kus on üks ja sama info) kõikide domeeni kontrollerite vahel, mis on domeenis Üks domeen moodustab puu (tree) Puu on domeenide hierarhiline grupeerimine sama nimeruumi sees. Igal puul on nimeruum. Kõige kõrgem domeen on juur(root) või vanem(parent) domeen. Alamdomeenid(child) hargnevad juurest. Mets on domeenide kogum. Usaldusseos Lisades domeene, luuakse automaatselt sihiline usaldusseos. Side laieneb igale domeenile, mida olemasolevad usaldavad. See side on kahesuunaline. Organisatoorne üksus (organizational units) See on domeeni sees olev konteiner. Seda kasutatakse sarnaste objektide salvestamiseks
hinna ja koguse korrutis. Juhuarv Kui soovida, et arvuti samade algandmete abil erinevalt käituks, tulevad appi juhuarvud. Nende abil saab kasutajale ette anda juhusliku tervituse, muuta soovi järgi pildi värvi, või näiteks kontrollida loodud funktsiooni toimimist mitmesuguste väärtuste juures. Kõigi nende 28 erinevate väljundite aluseks on arvuti poolt loodud juhuarvud. Neid aitab saada nimeruumi System klassi Random eksemplar. Reaalarvu saamiseks on käsklus NextDouble. Kui soovida mõnda muud vahemikku kui nullist üheni, tuleb saadud arv lihtsalt soovitud suurusega läbi korrutada. Ühtlase jaotuse asemele normaal- või mõne muu jaotuse saamiseks tuleb mõnevõrra enam vaeva näha - juhul kui see peaks tarvilikuks osutuma. Täisarv luuakse käsuga Next, andes ette ülempiiri, soovi korral ka alampiiri. Ning
txt", FileMode.Create, FileAccess.Write); StreamWriter valja = new StreamWriter(f); valja.WriteLine("Juku"); valja.WriteLine("Kati"); valja.Close(); } } Nagu aga Microsoftil on komme kasutajale kõik võimalikult mugavaks teha, siis on ka failide tervikuna kirjutamine ja lugemine ootamatult mugavaks tehtud moodus, millest enamike teiste keelte puhul ei oska unistadagi. Nimeruumi System.IO klassis File on hulk käsklusi failidega toimetamiseks. Neist faili sisu kirjutamise jaoks sobib File.WriteAllText(failinimi, sisu); Nõnda lihtsalt jõuabki sisu faili. using System; using System.IO; class Failikirjutus2{ public static void Main(String[] arg){ File.WriteAllText("tervitus.txt", "tere"); } } Kui tegemist pikemate andmetega, siis ei tasu end sellest näilisest lihtsusest eksitada lasta.
* Võrreldes eelmise ülesandega kirjuta teise faili igale reale esimese faili vastaval real oleva hinna ja koguse korrutis. Juhuarv Kui soovida, et arvuti samade algandmete abil erinevalt käituks, tulevad appi juhuarvud. Nende abil saab kasutajale ette anda juhusliku tervituse, muuta soovi järgi pildi värvi, või näiteks kontrollida loodud funktsiooni toimimist mitmesuguste väärtuste juures. Kõigi nende erinevate väljundite aluseks on arvuti poolt loodud juhuarvud. Neid aitab saada nimeruumi System klassi Random eksemplar. Reaalarvu saamiseks on käsklus NextDouble. Kui soovida mõnda muud vahemikku kui nullist üheni, tuleb saadud arv lihtsalt soovitud suurusega läbi korrutada. Ühtlase jaotuse asemele normaal- või mõne muu jaotuse saamiseks tuleb mõnevõrra enam vaeva näha - juhul kui see peaks tarvilikuks osutuma. Täisarv luuakse käsuga Next, andes ette ülempiiri, soovi korral ka alampiiri. Ning sobiva nime,
Parameeter võti on tekstikujuline identifikaator, mis peab olema omas nimeruumis unikaalne. Väärtus on suvaline objekt, maksimaalse suurusega kuni 1 MB. Kehtivusaeg on kas sekundid alates praegusest hetkest või kindla hetke ajatempel (kui on määramata, kehtib puhvri tühjendamiseni). Parameeter pakkimine on teiste programmidega ühilduvuse tagamiseks ning selle väärtuse võib jätta määramata. nimeruum on tekstikujuline identifikaator nimeruumi määramiseks, mille sees väärtused asuvad. Juhul kui väärtus on puhvris juba olemas, kirjutab set selle üle. · memcache.get(võti[,nimeruum=None]) - pärib väärtuse puhvrist võtme ning nimeruumi järgi. Juhul kui väärtust ei leita, on tagastusväärtuseks Null · memcache.delete(võti[, lukusta=0 [, nimeruum=None]]) kustutab väärtuse puhvrist. Valikuline parameeter lukusta võimaldab seada aega, mille jooksul ei ole võimalik add meetodiga sama
Olenevalt asukohast nime hierarhias võib domeeni nimetada ülataseme, teise või kolmanda taseme domeeniks. Esineb ka suurema tasemetearvuga hierarhiaid, ent need on haruldased. Ülddomeenid: .com, .org, .net, .uucp USA haridus-, valitsus- ja militaarasutused: .edu, .gov, .mil Kahetähelised riigikoodid: .ee, .fi, .de Uued ülddomeenid: .biz, .name, .info, .pro, .museu, .aero, .coop Nimeruumi organiseerimine domeeninimede hierarhia abil lahendab kenasti nimede ühesuse probleemi, sest DNS nõuab hostinime ühesust ainult domeeni sees. Täielikult klassifitseeritud nimed jäävad ka hõlpsamini meelde. Nimetatud põhjustest piisaks õigustamaks suurte domeenide jagamist mitmeks alamdomeeniks. Kuid DNS pakub täiendavaid eeliseid: võimu alamdomeeni üle saab delegeerida vastavale domeeniülemale, kes võib vabalt kasutada suvalisi hostinimesid ja määrata neile oma võrgus IP-
nüüd tulemas on. Esimese elemendi nimeks ongi html, ehk siis lehitsejale teadmiseks, et tulemas htmli dokument. Juuresolev atribuut xmlns (xml namespace) näitab, millise nimeruumiga elemendid seotud on. XHTML 1.0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast. Ühe nimeks head (päis) ning teiseks body (sisu). Esimesse neist pannakse pealkiri (title) ning soovi korral lisaks igasugu muud andmed lehe kohta, mida otse näidata ei soovita. Näiteks lehe autor, märksõnad, kooditabel jm.
annaabi.ee 
