17. detsembril 1919 võeti vastu perekonnanime muutmise seadus (RT 1920, 2/3, 15). Sellega anti Eesti kodanikele võimalus vabaneda võõrapärastest, samuti halva kõla või tähendusega eestipärastest perekonnanimedest ning võimalus säilitada sugukonnanime (sellena mõisteti naise või ema neiupõlvenime). Seadus ei võimaldanud muuta eesnimesid, ei korraldanud olemasolevate ja uute võetavate perekonnanimede kaitset ega öelnud midagi nimede õigekeelsusliku parandamise kohta. Nimemuutmise protseduur oli küllaltki aeganõudev ja keeruline (käis Riigikohtu tsiviilosakonna kaudu), samuti kulukas. Erandina perekonnanime muutmise seadusest said oma perekonnanime muuta alaliselt Petserimaal või Narva-tagustes valdades elavad inimesed. Nimelt eespool mainitud seadus Petserimaa ja Narva-taguste valdade elanikkude perekonnanimede kohta lubas neil nimedepanekuga samas korras ka nime muuta, kui nimel oli võõrkeelne kõla. Seega nende puhul piisas nimemuutmise soovi
ning levik Eesti kihelkondade kontuurkaardil(Must 2000: 78). Onomastika2 loodi selleks, et luua ülevaade 1918.40. a muudetud nimedest. Kuna Eesti Vabariigi ajal publitseeriti kõik nimevahetussoovid Riigi Teataja lisades ning avaldati samas ka juba muudetud perekonnanimed, oli selle andmebaasi koostamine mõnevõrra lihtsam. Sellest andmebaasist sai otsida andmeid äramuudetud perekonnanime kohta, milline nimi võeti selle asemele, nimevahetaja elukoha ja nimemuutmise aja kohta. Kahjuks on mõlemad andmebaasid ajale jalgu jäänud ja hetkel kättesaamatud, nii ei olnud mul võimalik neid oma perekonnanime algupära uurimiseks kasutada. Perekonnaajaloo foorumist leidsin küll ühe entusiasti poolt kopeeritud variandi professor Musta andmebaasist. Seda kasutades sain teada, et perekonnanime Marky/Marki esines Oisu vallas Türi kihelkonnas Järvamaal (http://ono.jairus.ee/). 2. Perekonnanimede panemine Eestis 19
Ei tohi anda üldtuntud isiku nime. Isikunimedes võib kasutada lisaks tähtedele sidekriips, ülakoma, punkti, tühikut ja sulud. Kui laps sünnib surnult, siis on kohustuslik panna ainult perekonna nimi aga eesnimi kohustuslik pole. Perekonnanimi vastavalt vanemate soovile. Nii ees-, perenime saab muuta. Eesnme saab muuta perekonnaseisuametis ühe korra! Selleks on vaja esitada ka põhjus miks seda tahetakse teha. Kutsutakse kokku komisjon. Regionaalminister annab oma nõusoleku nimemuutmise kohta. Vahetatakse nime et: *vabaneda tavatu kujuga nimest *soov kaitsta oma isikunime *soov kanda oma esivanemate nim. Ei anta perekonnanime mis on laialdase kasutusega. Perekonna nime saab muuta ka siis kui abiellutakse. 30.Peretoetuste liigid ja maksmise kord. (Iseseisvalt riiklike peretoetuste seaduse alusel!!!) Igakuiselt makstavad peretoetused: *lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse
abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata. ÜK lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumisel, mõlema isiku surma korral. Perekonnaseisuaktid Varem reguleeritud vana perekonnaseaduse poolt ning väljastada sai: sünnitunnistuse, surmatunnistuse, abielutunnistuse, abielulahutuse tunnistuse, nimemuutmise tunnistuse. Alates 01.07.2010 reguleerib perekonnaseisukandeid ja PSA pädevust ning ülesandeid perekonnaseisutoimingute seadus. Perekonnaseisusündmus: Sünd Surm Abielu sõlmimine Abielu lahutamine Muu registreerimisele kuuluv perekonna- või nimeõiguslik muudatus Tulevikus hõlmab ka partnerluse registreerimist Perekonnaseisukanne-perekonnasündmuse vms kohta rahvastikuregistrisse (RR) kantavate andmete e.
- Ees- ja perekonnanimedele esitatavad nõuded - Nimede ,,andmine" ja ,,kohaldamine" - Perekonnanime pärandamine (kaksiknimede piirangud) - Perekonnanimelõppude vahelds (slaavi ja balti nimedes) Kohaldamine inimese nimi tuleb välisriigi dokumendi kaudu. Kohaldamine ei muuda inimese ametlikku nime. Andmine riik kiidab head. Peamised piirangud: - Nimevaliku piirangud (,,veidrate" eesnimede vältiiseks, õigekirjareeglite järgimiseks jne, vrd Õnnely) - Nimemuutmise kordade piirang (üks kord elus või piiramatult?)