1. Mida nimetakse elektrivooluks? Laetud osakeste suunatud liikumist 2. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei toh...
6. Millist keha omadust nimetatakse isotroopsuseks? Millist anisotroopsuseks? V: Isotroopsuseks nimetatakse füüsikalise keha või mõne muu objekti (ka ruumi) teatud omaduste sõltumatus suunast. Kui osakesed asetsevad kristallvõre sõlmedes korrapäraselt, siis taolise ainetüki omadused on erinevates suundades reeglina erinevad – tegemist on anisotroopse kehaga. 7. Milliseid kehasid nimetatakse amorfseteks? Mille pooles erinevad kristallilistest ainetest? V: amorfseteks kehadeks nimeatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallne struktuur. Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul 8.Kirjelda vedelike siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Molekulid asuvad üksteisest kaugemal kui tahkes kehas, mistõttu on ka nende vahel mõjuvad jõud nõrgemad ning molekulid saavad seetõttu rohkem liikuda. Vedelikes võnguvad molekulid küll enamuse ajast oma
Aatommass: 196,967 Sulamistemperatuur: 1064.18 C° Keemistemperatuur: 2836 C° 3 Tihedus 19.3 g/sm [2] Võimalikud oksüdatsiooniastmed: -1, 0, +1, +2, +3, +5 3 2. OMADUSED Kulla sära ei tuhmu, sest keemiliselt on kuld väga püsiv. Au ei reageeri ega oksüdeeru hapete ja leelistega. Seepärast nimeatakse kulda metallide kuningaks ja hinnalisuse tõttu kuningate metalliks. Tuntud reaktiiviks, millega kuld reageerib on lämmastik- ja vesinikkloriidhappe segu, mida seepärast nimetatakse kuningveeks (valem (1). Soojendamisel reageerib kuld klooriga (valem 2); seleenhappega moodustab kuld kuldselenaadi (valem 3) ja elavhõbedega amalgaami1. Au+3 HCL+ HNO3 Au Cl3 + NO+ 2 H 2 O (1)
funktsiooni nimetatakse n-korda diferentseeruvaks. a.ii. Kui funktsioonil on olemas kõik f(n), kus n=1,2,3...ja neil on lõplikud väärtused, siis nimetatakse seda funktsiooni lõpmata arv kordi diferentseeruvaks. a.iii. Neljandat ja kõrgemat järku tuletisi tähistatakse ka rooma numbritega näiteks fV,fVII. b. Funktsiooni y=f(x) n-järku diferentsiaaliks nimeatakse selle funktsiooni n-1 järku diferentsiaali diferentsiaali ja tähistatakse dny. Kehib valem: d n y ( x) = f n ( x)dx b b.i. Jagades võrdluse mõlemaid pooli, saame: dny = f (n) x dx n c. Kõrgemat järku diferentsiaalide valemite tuletamine: dy ( x) = f ' ( x)dx
piirvärtusele selle funktsiooni graafikuks oleva joone kaugus mingist sirgest läheneb nullile,siis seda sirget nimetatakse selle funktsiooni grafiku asümptoodiks. Asümptooti võrrandiga x=a nimetatakse püst- ehk vertikaalasümptoodiks. Asümptooti võrrandiga y = mx + b nimetatakse kaldasümptoodiks. Kui m = 0, siis kaldasümptooti nimeatakse rõht- ehk horisontaalasümptoodiks. Kui punkt (x; y) läheneb kaldasümptoodile protsessis 22 . x + (x - ) siis kaldasümptooti nimetatakse parempoolseks (vasakpoolseks) kaldasümptoodiks. Asümptootide leidmine: Sirge x = a on funktsiooni f graafiku püstasümptoot punkti a parempoolses (vasakpoolses) ümbruses siis ja ainult siis, kui lim f (x )= ± ( lim f( x) = ± x a + x a-
, sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks kolloidideks. Neid, mis käituvad aluselna, nimetatakse basoidseteks kolloidideks. Raua-alumiiniumi kolloidid võivad käituda nii ja naa, olenevalt keskkonna pH-st ja neid nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Mida raskema lõimisega muld (savimuld), seda rohkem on kolloide, samuti, mida huumusrikkam muld, seda rohkem kolloide. Kolloidid tunneb ära näiteks, kui on savine pinnas ja
(allapoole võrdlemine). Teiste aupaiste säras peesitamine on näha rahvusvaheliste spordivõistluste ajal. Õnnestumine on alati meie õnnestumine aga ebaõnne seletatakse individuaalselt, sportlasest tulenevaks. Enesehinnangu säilitamise mudeli järgi sõltub strateegia valik sellest, kui olulise omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on tajuda seda nii, et enamik inimesi mõtleb ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest. 6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN) See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks
See nõue eeldab seda, et transistoridel peavad olema võrdsed vooluvõimendustegurid ja võrdsed algvoolud B1=B2; Ico1=Ico2. Samuti peavad olema valmistatud sümmeetrilistena nii sisend kui väljund trafod. Kaasajal valitakse paaristransistore juba valmistaja tehase poolt see tähendab neid müüakse paaris komplektidena. Praktiliselt tähendab see seda kui üks transistor on riknenud siis on soovitav asendada paar. 2.6 Tagasiside võimendidest Joonis 2.6.1 Tagasisideks nimeatakse sellist tööreziimi kus osa väljund pingest juhitakse tagasisde ahela kaudu tagasi võimendi sisendisse. Tagasisidet kasutatakse võimendi omaduste soovikohaseks muutmiseks.Sõltuvalt sellest, kas tagasiside pinge liitub faasis või vastufaasis, võib tagasiside olla kas positiivne või negatiivne. Peale selle liigitatakse tagasisidet kas tagasiside pinge ja sisendpinge liituvad järjestikku või paraleelselt on järjestikune ja paraleelne tagasiside. Ka võib tagaside olla kas pinge-
annaabi.ee 
