Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud. Kui Karl järgmine kord Niklase poole tuli, laenas Karl Niklaselt CD-ROMi ja lubas selle talle tagasi tuua. CD-ROM oli isa oma ja Niklas ei tahtnud seda eriti laenata, kuid tal ei jäänud
07.04.2002 LÜHIKOKKUVÕTE RAAMATUST Oli õhtu, taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas oli just avastanud, et tema küülik Reks oli ära jooksnud. Thomas, Karin ja Svenja otsisid Reksi. Kostus uksekell. Ukse taga oli hirmunud poiss. Niklas tundis ta ära see oli Jannis, kes oli sattunud vale ukse taha. Kevadvaheaeg oli lõppenud. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, kes pandi Niklase kõrvale istuma. Neile anti ajaloos ühine kodutöö ning peale kooli läksid nad Niklase juurde. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Õhtul CD-d enam CD-mängijas ei olnud. Järgmisel päeval hakkas Thomas kahtlustama, et Jannis oli küüliku lahti lasknud. Ta helistas Jannisele, kuid tema eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde. Nad läksid Thomase arvuti taha ning Karl tahtis tema CD-ROMi laenata. Kuigi Niklas ei lubanud, võttis Karl selle ikkagi.
VÄIKELINN CHICAGO? Kristen Boie LÜHIKOKKUVÕTE RAAMATUST Oli õhtu, taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas oli just avastanud, et tema küülik Reks oli ära jooksnud. Thomas, Karin ja Svenja otsisid Reksi. Kostus uksekell. Ukse taga oli hirmunud poiss. Niklas tundis ta ära – see oli Jannis, kes oli sattunud vale ukse taha. Kevadvaheaeg oli lõppenud. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, kes pandi Niklase kõrvale istuma. Neile anti ajaloos ühine kodutöö ning peale kooli läksid nad Niklase juurde. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Õhtul CD-d enam CD- mängijas ei olnud. Järgmisel päeval hakkas Thomas kahtlustama, et Jannis oli küüliku lahti lasknud. Ta helistas Jannisele, kuid tema eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde
VÄIKELINN CHICAGO? Kirsten Boie Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas Niklas, et CD oli kadunud. Ta uskus, et Karl oli selle endale võtnud. Järgmisel päeval mõtles
Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl ta oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas eriti hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta oli veidi närvi haige ja kahepalgeline. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskaks väga hästi ning usutavalt valetada. Thomas ta oli Niklase isa. Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seadusi üpris hästi. Tal oli olemas arvuti, millega ta ei osanud ka midagi eriti teha. Ta kasutas tihti igasuguseid vanu sõnu ja ütlusi. Kõrvaltegelased: Karin ta oli Niklase ema. Ta tegeles peamiselt majapidamisega ning oma tööga. Ta oli vägagi rahulik inimene. Svenja ta oli Nikalase õde. Ta oli kergesti ärrituv. Ta hoolis väga oma vennast, aga ei sallinud kui ta tema asju võtab. Rocky ta oli Niklase klassivend.
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud,
on vga nnelik, et tema seal kirjas on. kki mrkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas sdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. nneks jrgmine pev tleb petaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar pdes leukeemiat ning oleks nagunii varem vi hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta peb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sitma, kuni lpuks kohale judsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere tiesti ebanormaalne. Niklas mngis pevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Niteks esimesel htul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale livihaseks. hel peval mindi kunagisse hbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin hel hetkel mitte kuskil neid enam ei ninud, pgenes ta metsa.
MUSTAND KIRJANDILE " MISSUGUSEID ELULISI KONFLIKTE JA VALIKU VÕIMALUSI SAAB KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel. Nikklas oli vihane, sest ta oli põhjuseta ning ülekohtuselt klassivenna Karli käest peksa saanud. Lisaks oli Karl Nikklase piipari puruks tallanud. Nüüd nõudis Nikklas...
mitte tunnistada oma järeletulija psüühilisi probleeme. Kuigi peategelase vanemad jõuavad oma lapse mõistmiseni, kohtuvad nii Niklas kui ka ta vanemad nii politsei kui ka kooli mõistmatusega ja võimetusega näha reaalset olukorda, mis omakorda innustab Karli Niklast ja tema peret rohkem terroriseerima. Raamat toob selgelt esile, kuidas Karl on osavalt loonud koolis endast meeldiva noormehe kuvandi, mis Niklase oma vastuväidetega manipuleeriva klassivenna suhtes muudab õpetajate silmis sobimatu käitumisega poisiks. Raamatu lõpus tunnistab politsei oma küündimatust ja võimetust Karli suguste inimestega tegelemisel - pole konkreetseid tõendeid, pole võimalik süüd tuvastada isegi kui on teada inimene, kes hävitab teiste vara ja vaimset tervist. Jääb mõelda, kui palju on meie hulgas nartsissistliku käitumisega inimesi, kelle elu eesmärk on
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks