Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kergem 3,0 raskem
Maavarade ammendumine. 9.Maalihete tekkepõhjused: Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maaliheteks(nõlvaprotsessideks). Tuul, vesi, inimjõud.Teede ehitus, karjäärid, metsaraie, hoonete rajamine. Gravitatsioon.Murenemine. Tagajärjed: Maapinna ebatasasused, nõlvade teke. MÕISTED Astenosfäär-ookeanide ja mandrite all paiknev kivimite ülessulamise kiht, millel liiguvad laamad. Maa tuum-2900 kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Kurrutus-ookeaniäärte ja mandriliste laamade kokkupõrkel tekkiv kogum. Murrang-kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimitest koosnev vedel mass. Laava-vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurste tagajärjel maapinnale jõudnud. Epitsenter-maavärine kese, koht maa pinnal, mille all on maavärina kolle.
Üks lammas ütles hää! Kõik lambad kooris hää! Üks ütles hulka pää! Kõik kooris maha pää! Üks lammas ütles mää! Kõik noogutasid nää!" Ladusat riimi leidsin luuletusest ,,Läigib" ,,Pealinn läigib nikkelrauast, süda läigib, tõused lauast, tõused lauast nagu hauast, kui just pauk käib püssirauast," 3. KOKKUVÕTE Hando Runneli ,,Kiikajon ja kaalepuu" oli huvitav lugeda. Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese
ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. o Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. o Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. o Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla. Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis januneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Maakoor-maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks. Maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuundmetes, poolsaarte tipus. Maavärin-maapinna vibraotsioon ja nihked, mis tekivad maapõe kivimites
protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika. purskekivim- maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekkinud kivimid. süvakivim- maakoores jahtunud ja tardunud magmast tekkinud kivimid. maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900km-st sügavamale jääv, nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, mille paksus on keskmiselt 40km, mägede all 60-80km. ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev 3-15km paksune maakoor. ookeani keskahelik- kõikides ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline,
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
annaabi.ee 
